AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin kinnitab samuti, et kokkuostudes on hinnad sel suvel rekordiliselt kõrgel. „Võrreldes aasta alguse 90€ kandis olevate hindadega on männipalgi hind ca poole võrra tõusnud ja asetseb kusagil 135€ tasemel.“

Tema hinnangul on kõige enam hinda mõjutanud maailmaturu olukord, kus nõudlus saematerjali järele on suur, kuid pakkumised järele ei jõua. „Samas näitab maailmaturg juba ka languse märke, ent tulevikku ei oska keegi hetkel ette ennustada,“ nendib Junkin.

Kohalikul turul oma panuse hinnatõusu andnud ka linnurahu probleem, mis näitab vaid, et üks terav probleem asendub teisega ning kogu metsasektor elab siiani teadmatuses, sest kunagi ei tea, kas järgmisel töösse mineval langil pannakse töö taas seisma või mitte. “Kõik sõltub mõne ametniku suvast. Kokkuostuhindu on see jaburdamine kindlasti mõjutanud.“

Kuidas näevad olukorda metsaomanikud?

Kõrged müügihinnad ja keskkonnaaktivistide agar metsasektori survestamine on toonud soovitule vastupidise tulemuse ka metsaomanike mõtetesse ja plaanidesse. Nimelt tuleb aina enam juurde neid metsaomanikke, kes ühel või teisel põhjusel kiiremas korras oma metsa realiseerida soovivad, sest ebakindlus tuleviku osas on tunginud ka nende naha vahele.

AS Timber metsaspetsialist Aron-Ken Veedla märgib, et tema jutule tuleb üha enam neid metsaomanikke, kelle üheks suureks mureks on teadmatus tuleviku ees. „Täna oleme jõudnud olukorda, kus iga puu mahavõtmine tekitab ühiskonnas probleemi ning mõistlik tasakaal on kindlasti paigast nihkunud. Eraomandis olev mets on justkui „meie kõigi oma“ hetkel, mil sellega midagi ette hakatakse võtma, kuid metsamajandamisega kaasnevaid kulusid ja uue metsapõlve rajamise momendil jäävad kulud ikka vaid omaniku kanda,“ võtab Veedla olukorra lihtsa näitega kokku.

Veedla lisab, et üheks metsaomanike hirmuks on ka erinevate kaitsealade suurendamise soov, millest räägitakse meedias palju ja mis võib ühel hetkel mõjutama hakata tulevikus planeeritavaid raieid. „Jah, loomulikult tuleb meie keskkonda hoida, selles ei ole kahtlustki, kuid enne kui pole jõutud kokkuleppeni, millised saavad olema mõistlikud ja aktsepteeritavad kompenseerimise meetmed metsaomanikele, ei rahusta see metsa omavate inimeste südant ning sunnib neid järjest enam kaaluma raie teostamist planeeritust varem.“

Metsaspetsialist lisab, et pinged sektoris ja teiselt poolt puiduettevõtete soov täita taas oma laod puiduga, ongi põhjuseks, miks hinnad on tõstnud kõrgustesse, mida ka kogenud spetsialistidel on kohati keeruline uskuda.

Meenutame, et puiduvarumisega tegelevad ettevõtted viisid oma varud ladudes miinimumini aasta tagasi ajal, mil kardeti koroonakriisist tingitud tugevat majanduslangust. Samuti tekitas meelehärmi ja probleeme kooreüraskitest kahjustatud puidu realiseerimine, millega tuli paratamatult tegeleda. Seetõttu tundus paljudele mõistlik loobuda suurtest laovarudest ja jääda ootavale seisukohale, sest juba möödunud aastatel toimunu jättis metsandussektorisse kohati laastava jälje. Teadupärast hakkasid metsamaterjali hinnad järsult kukkuma juba 2019. aasta teisel poolel, mil maailmamajandus jahenes ja Kesk-Euroopat hakkas laastama kuuse kooreürask. Ka 2019/2020 aasta talv oli üks soojemaid, mis pärssis metsatöid ja mille tõttu kaotati enam kui kolm kuud väärtuslikku puiduvarumise tööaega. Ent nõudlus puidu järele aina kasvas. „Nüüd oleme olukorras, kus laovarusid püütakse vaata, et meeleheitlikult taastada, kuid raied pannakse seisma ning puiduturu telgitagustes toimuvat tunneb isegi see inimene, kes ise metsa ei oma. Seda juhul, kui tal on vaja midagi ehitada, läheb poodi ning näeb neid kõrgeid hindu,“ märgib Veedla.

Ent mündil on alati ka teine pool - käes on aeg, millest rahaliselt võidavad metsaomanikud, kel plaan oma metsa realiseerida käesoleval hooajal, kuna metsafirmad otsivad sobivaid lanke, kus töid teostada ning kvaliteetset puitu. „Hetkel on okaspuupalk tõesti heas hinnas, kuid selleks, et seda materjali ja maksimum hinda saada, tuleb oma metsa hooldada – vaja on teha õigeaegseid harvendusraieid, et mets saaks ehitusmaterjali kõlbulikuks sirguda. Vastasel juhul saab sealt vaid rohkelt energiatarbimiseks kõlbulikku materjali ja teadupärast on küttepuuhinnad jällegi ajaloo madalaimal tasemel,“ selgitab ASi Timber metsaspetsialist. Aron-Ken Veedla lisab, et täna tehtud sammud ilusa metsa kasvatamise nimel tasuvad end tulevikus kindlasti enam ära, kui mitte midagi tegemine praegu olgugi, et ahvatlus nüüd ja praegu lageraie kasuks otsustada on suur.

Lisaks lageraiele lähevad praegu hästi kaubaks ka erinevad kitsendustega raied, mida samuti ostetakse kokku kõrgete hindadega. Selle tunnistajaks on pea igapäevaselt ASi Timber meeskond ning metsaomanikud, kes on otsustanud oma raied või metsakinnistu Timber.ee oksjonikeskkonna abil müüa. Ka loo alguses põgusalt räägitud ja Timber.ee oksjonikeskkonnas ajaloo kõrgeima hinnaga müüdud raie oli kitsendustega. Lisaks oli seal tekkinud ka tormimurd. Mida tähendab metsaomanikule piirangutega metsakinnistu müümine või kitsendustega raieõiguse võõrandamine, selle kohta võid lisaks lugeda Timber.ee kodulehelt “Uudised” alt või uurida lisa meie metsaspetsialistidelt.

Võta meie metsaspetsialistidega ühendust, kui sul on metsamajandamist puudutavaid küsimusi või soov oma metsa müüa. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee Meie konsultatsioon on tasuta!