Ma olin üsna ebatavaline ajateenija, sest alustasin ajateenistust 25-aastaselt. Ajateenistusse astumise ajaks olid mul tagataskus juba nii bakalaureuse kui ka magistridiplom, viimane Rootsi ülikoolist. Hiljem alustatud ajateenistus sobis mulle ootamatult hästi – koolid olid selleks ajaks läbi, aga tööd ja pere veel polnud ning tsiviilis möllas koroona, mis nagunii igasuguse meelelahutuse keelas.

Läksin ajateenistusse mõttega, et sellest saab hea nooruspõlve pikendus – ei pea veel tööle minema, korterit ostma ja muid kohustusi võtma. Kohapeal sain aga aru, et sellest 11 kuust tuleb võtta maksimum ning ei ole tulemas mingit lusti ja lillepidu.