Sportronimises võisteldakse kolmel alal: kiirusronimine, raskusronimine ja bouldering. Kiirusronimises võistlevad kõrvuti kaks ronijat kahel identsel 15 meetri kõrgusel seinal. Raskusronimises ronitakse üle 15 meetri kõrgusel seinal kuue minuti jooksul võimalikult kõrgele. Bouldering’is peavad sportlased läbima 4,5 meetri kõrgusel seinal nelja minuti jooksul võimalikult palju radu. Kolme ala tulemused korrutatakse ja võitjaks saab kõige väiksema punktisummaga sportlane.
Eesti Ronimisliidu juhatuse liige Tarmo Kiik hindab, et olümpiaalaks saamine on spordiala arengu seisukohast hea, ning ta on positiivselt meelestatud, sest sportronimine kinnitati ka 2024. aasta Pariisi suveolümpia alana.
“Tuleviku ambitsioon on, et kõik distsipliinid oleksid eraldi. Need nõuavad ikkagi erinevat ettevalmistust. See on sisuliselt sama, kui sa saadad sprinteri pikka maad jooksma,” selgitab ta.