Pikk Hermann on Tallinnas voorimees
| Piibujutt | Kohila |
Oli aasta 1928. Kümneaastaseks saanud Eesti Vabariik oli iseseisvuse saavutamise nimel oma võitlused võidelnud, diplomaatilised suhted klaarinud ja arenes jõudsalt. Riigivanemaks oli sel ajal Jaan Tõnisson, keda rahvasuu ka Koodi-Jaaniks kutsus. Sel ajal käis elus esimest korda Tallinnas üks Kohila valla talumees Nigula Jaagup. Mõni aeg hiljem kohtus ta oma naabrimehe Matsu Kustasega, kes uuris Jaagupi Tallinna-muljeid. „Kas sa Pikka Hermanni nägid?“ küsis Kustas. „Nägin ja ajasime tükk aega tänaval juttugi. Ta on Tallinnas voorimees!“ oli Jaagupi vastus. Kustas muiates: „Ära aja rumalat juttu! See on ju Tallinna torn!“ Jaagup vaikselt: „Ah et torn vä...“ Kustas jälle küsima: „Aga kas sa Paksu Margareetat nägid?“ Jaagup õhinal: „Nägin, nägin. Tema on Raekoja platsi õllebaaris ettekandja. Ajasime mõne sõna juttugi!“ Kustas naerdes: „Ah, mis sa luiskad! See on ju ka torn!“ Jaagup punastades: „Ah et ka torn vä...“ Kustas edasi küsima: „Kas sa Koodi-Jaaniga ka jutule said?“ Seekord oli Jaagupi vastus enesekindel: „Keda sa tögad? See on ju ka torn!“