Elu on imelik – saad suure vaevaga jalad alla ja siis viskad pingutusest sussid püsti!
Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, aga säherdust lobisemist ei suuda ju keegi kuulata!
Pakikandjad peavad oma töös üsna sageli pausi pidama, sest teatavasti paus kannab.
Kaubanduskeskuses olid
mammutipäevad ja kohal
oli palju neandertallasi.
Ajamasin hakkas lõpuks tööle.
Riigiasutuste omatulud olid probleemiks ka sõjaeelses Eestis. Üsna nutikalt lahendas selle Viljandi maavalitsus. Nimelt asus aastail 1925–1929 maavalitsuse (Pikk 3) keldris August Kõpmann ja Co veinitehas. Ühe liigutusega lahendati kolm probleemi: riiki sai aktsiisimaksu, maavalitsus renditasu ja rahvas oli jätkuvalt rõõmus.
Kui laiad lehed on kitsipungal?
Kas Inglismaa randades mõõdetakse säärejooksu jalgades?
Olgugi et maakera on ümmargune – mõni riik oskab end ikka nurka mängida.
Mõni mõtleb nii roheliselt, et sinine suits on taga.
Tsirkusesse sisenedes soovib viisakas inimene: “Jätku leiba!”
Alati on hea, kui uued tuuled puhuvad vanast suunast.
Nooruses näidatakse hambaid, vanast peast saab ainult keelt näidata.
Igal medalil on teine pool – kõik oleneb sellest, kas medal on rinnas või rindadel.
Ei saa tutvustega taevasse ega tutvusteta põrgusse.
Mõni joob ennast täis sisemisest tühjusest.
Ümmarguselt võib mõtelda ainult rattast.
Plagiaator õpib elukoolis ainult spikerdama.
Mõni võib oma sisemuse näitamisega teisi oksele ajada.
Üks annab oma pea panti koos mütsiga, teine koos oma mõtetega.
Maal saab oma pea liiva alla peita, linnas teeauku.
Mõni püüab imiteerida mõtlemist, aga teeb sealjuures lolli nägu.
Kui pesed teiste musta pesu, on raske ise puhtalt välja tulla.
Tühjade sõnadega teeb rääkija ennast täis.
Nii päikesevalgus kui ka mõne inimese nägemine võib meil silme eest mustaks võtta.
Hapukurgihooaeg ajakirjanduses on aeg, kui tuleb ära pakkida roheliseks jäänud tomatid.
Keelega kokku jahvatatut lusikaga ei söö.
Koera saba raiumine on tükitöö.
Kuuma ilmaga on magedal joogiveel eriti soolane hind.
Hullusärk on kõige lollikindlam riietusese.
Kas mulkidele tuuakse lapsi mulgikapsasse?
Mõnele hauakivile tahaks raiuda: ,,Siia see koer ongi maetud!”
Kõige vähem saastavad õhku õhkuloobitud sõnad.
Kuulsuses supeldes uputakse mugavusse.
Üliõpilane, kes peab arveid maksma, loeb oma raha üle: “See raha saab majaperemehele, see raha kingsepale, see rätsepale, see pesunaisele... aga stopp! Omale ei jää ju mul midagi järele! Ükskõik. Jään mina ilma, jäägu teised ka!” Ja üliõpilane pistab raha tagasi kotti.
Kas puhkepäeval mängib pritsimees bridži?
Kui siga sigib, pole tal mahti sigadusi teha.
Õige ökomaja olgu
põhupõhine.
Kompostist kompotti ei saa.
Kus teod aias, seal ka pahateod.
Kolmanda laine ajal
võib flirtida vaid filtriga.
Last tuleb potitada, kutsikat postitada.
Vesteldes tähega, saab endale hääle käheda.
Avasta ninast tolmutera ja aevasta!
Kas teokarp on limuka limusiin?
Aku olgu akuraatne.
Linnupoeg on tibulik, linnuema pidulik.
Eksinud lennuk
maandus Maardus.
Kogu elu võib elada
ühe ja samaga –
armsamaga.
Venemaad juhtida
pole raske, kuid kasutu.
Semikoolon – poolõppeasutus eksisteerib.
Joovastus – rüüpa, küsimuse vastand.
Kannatamatus – labajala tagumise osata muldasängitamine.
Karjalased – suuremat loomade rühma tulistad.
Majavalitsus – mina ning täidesaatev võim.
Vastutavad – antikombed.
Ülevalt – eriti pidulik madal naishääl.
Vastavad – ehk teed lahti.
Süstimas – kerge veesõiduk tõmbas vedelikku sisse.
Parkuur – hoolitsetud kõrghaljastusega alal kasutatav taskukell.
Maastikud – põrandal tulesüütamisvahendid.
Vene keel – väikese sõudepaadi maitsmiselund.
Teetanus – ergutav kuum jook eesti naise traditsioonilises peakattes.
Biplala – venepärane Viplala.
Õõbik – saarlasi mittetolereeriv ööbik.
