Euroopa terviseliit parandab Eesti võimalusi pandeemiatega toime tulla
(7)
COVID-19 pandeemia näitas kätte nii üksikute riikide kui ka Euroopa Liidu tervishoiusüsteemi tugevad ja nõrgad küljed. Pandeemia ei ole veel lõppenud, aga juba käivad arutelud selle üle, mida on õpitud ja mida saaks tulevikus paremini teha.
Loodav Euroopa Terviseliit on poliitiline arutlusteema. Marina Kaljurand selgitab, et Euroopa Liidus on kokku lepitud, et tervishoid on liikmesriikide pädevuses ehk tervishoiuga seotud küsimusi otsustab iga riik ise. „Terviseliidust kõneldes on ühel pool ratsionaalsus ehk soov vaadata, milliseid tervishoiuga seotud küsimusi on õigem lahendada liikmeriigi tasandil ja milliseid Euroopa Liidu tasandil,” ütleb ta ning toob näite Covid 19 kriisist: „Vaktsiinide varumisel on suur eelis, kui tegutsetakse koos ehk räägitakse koos rahvusvaheliste farmaatsiafirmadega. Ravimite ja vaktsiinide ühisest hankimisest võitsid eelkõige väikesed riigid nagu Eesti, kelle turg ja rahvaarv on globaalses mõõtmes väga väike ja muudab läbirääkimised seeläbi keerulisemaks. Olen kindel, et Eestil ei oleks õnnestunud hankida nii palju vaktsiine ja just sellise hinnaga, kui oleksime läbi rääkinud üksi.”
Marina Kaljurand selgitab, et Euroopa Liidus on kokku lepitud, et tervishoid on liikmesriikide pädevuses. Foto: Priit Simson
Valmis tuleb olla ka uuteks kriisideks
Yana Toom märgib, et koroonapandeemia ei pruugi jääda viimaseks „mustaks luigeks”: „Tulevikus muutuvad tervishoiuteenused paremaks, kättesaadavamaks ja kogu süsteem hakkab tööle seisakuteta. Ma arvan, et terviseliidust tulenevat kasu kogeme oma nahal kõige tõenäolisemalt siis, kui toimub järgmine ulatuslik katastroof nagu koroonaviiruse pandeemia. Sellised sündmused – nn mustad luiged – on täiesti ettearvamatud. Nagu viimased poolteist aastat on näidanud, on parem nendeks varakult maksimaalselt valmis olla.”
Yana Toom rõhutab, et Brüsseli võimu ei tasuks üle hinnata. Foto: Kiur Kaasik
Yana Toom rõhutab, et Brüsseli võimu ei tasuks üle hinnata – kuitahes suuri pingutusi ka ei tehtaks, ei suuda me vältida olukorda, kus kusagil Wuhanis sööb keegi ära turult ostetud nahkhiire – või, kui uskuda vandenõuteooriaid, siis toimub sealsamas Wuhanis viiruselabori leke. „Aga Euroopal peab olema adekvaatne plaan juhuks, kui midagi niisugust kusagil toimub; Euroopal peab olema piisavalt volitusi, et koordineerida liikmesriikide tegevust niisuguses olukorras ning kasutada kõiki võimalusi, et
viirust õpitaks võimalikult kiiresti tundma ja ilmuks tõhus vaktsiin,” räägib Yana Toom.
Tööränne eeldab riikide kokkuleppeid
Teine teema, mida Marina Kaljurand kirjeldab, puudutab paljude eestlaste jaoks olulist töörännet Eesti ja Soome vahel: „Pandeemia näitas, kui erinevalt tõlgendavad riigid ohtu rahvatervisele. Täna ei ole ühest mõistet või arusaama. Seepärast tegutsevad riigid väga erinevalt ning tihti ei informeerita üksteist õigeaegselt. Nägime kõik, milliseid põhjendamatuid piiranguid seadis Soome reisimisele, viidates rahvatervise olukorrale. Olukord Euroopa Liidus oleks palju lihtsam ja arusaadavam, kui kõik liikmesriigid mõistaksid ja tõlgendaksid (olulist) ohtu rahvatervisele ühtmoodi. See on üks teema, mida vajab põhjalikku arutelu ja ühist otsust,” räägib ta.
Artiklisarja toetab Euroopa Parlament.
