Klimatoloog: inimesed hoopis kiidavad kliimasoojenemist. Mõnus on ju kuumalainega rannas lebotada, jäätist limpsida, õlut juua

Tartu Ülikooli loodusgeograafi ja klimatoloogi Mait Sepa sõnul on meil kõige süngema stsenaariumi järgi selle sajandi lõpuks aasta keskmine õhutemperatuur +9 °C. “Sama on praegu Odessas.”

Lugesin paar kuud tagasi üht Hiina teadlaste uuringut, kus nad nentisid, et kliimamuutuse mõju on sedavõrd suur, et 2100. aastaks võivad põhjapoolkera suved kesta kuni kuus kuud. On see päriselt võimalik?

Kliimamudelid tegelikult näitavad seda küll. Küsimus on selles, kuidas me defineerime suve. Suve definitsioone on palju. Võime seda võtta vegetatsiooniperioodi järgi ehk kui perioodi, kus ööpäeva keskmine ei lange alla viie kraadi. See võib tulevikus kuus kuud kesta ja isegi pikemalt.

Eesti puhul ei maksa muidugi unustada seda, et me elame päris kaugel põhjas. Ehk külmalaineid tuleb tulevikus ka, kuid kindlasti mitte selliseid –30kraadiseid. Pigem liigume Kesk-Euroopa kliima suunas.

Eestis on viimase poole sajandi jooksul aasta keskmine õhutemperatuur kerkinud ligi kahe kraadi võrra. Kui palju aasta keskmine õhutemperatuur järgmise 50 aastaga tõuseb?

Oleneb aastaajast. Meil on viimase 50 aasta jooksul soojenenud talve keskmine temperatuur praktiliselt 5 kraadi. Ehk jaanuari keskmine temperatuur on 5 kraadi tõusnud. See tähendab kehva suusailma. Kui palju soojeneb õhutemperatuur selle sajandi lõpuks? Oleneb mudelist. Mudelites on määramatust üsna palju ja nende tõlgendamine on omaette kunst.

Aasta keskmine õhutemperatuur on praegu 5,6 kraadi. Kõige süngema stsenaariumi järgi on selle sajandi lõpuks aga Eestis aasta keskmine õhutemperatuur 9 soojakraadi. Seesama on praegu Odessas. Odessa kliimat me ei saa, me oleme nii kaugel põhjas ja päevapikkus ei suurene. Gloobus ju ei nihku. Kui otsida aga analooge, kus kliima oleks Eesti omaga sarnane...