„Tänavu torkas silma see, et väga paljudes taludes oli laupäeval rohkem külastusi kui pühapäeval või oli siis külastatavus enam-vähem võrdne,“ tõdes Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. „Säärane hajutatus kahele päevale aitas luua nii külastajate kui võõrustajate jaoks rahulikuma meelolu, kuna ühest kohast teise tormlemist oli vähem. Samuti jäi silma, et tänavu oli külastajate seas varasemast enam vene keelt kõnelevaid inimesi, eriti noori.“

Reve Lamburi sõnul külastati tänavu enim taas Andre Farmi Tartumaal (üle 5300 külastuse), järgnesid Viljapuuaia talu Harjumaalt ja Andri-Peedo talu Võrumaalt (üle 4000 külastuse). Üle 3000 külastuse tehti järgmistesse taludesse: Hobusaare talu ja Murimäe veinikelder Valgamaal, Saaremaa veintehas, Nopri talumeierei Võrumaal, Suureoja talu Harjumaal, Kase talu ja Viinamärdi talu Tartumaal, Paasiku Koertemõis Harjumaal ning Suuretüki talu Lääne-Virumaal.

Maakondade võrdluses külastuste arv sisuliselt kahekordistus võrreldes eelmise aastaga Hiiu- ja Saaremaal ning Valgamaal. See eest vähem oli külastusi Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaal. Teistes maakondades püsis külastuste arv sama või mõnevõrra kasvas võrreldes 2020. aastaga.

2020. aastal oli avatud talude päeval avatud 281 talu ja maaettevõtet ning külastuste arv ületas 213 000 piiri. 2019. aastal olid vastavad näitajad 310 ja 195 000.