Oktoobrilapsed looduses

| Piibujutt | Pahkla |

Kevadel 1946 viis õpetaja Juta Nurme meie kolmanda klassi õpilased metsa, loodust vaatlema. Metsatukka jõudes soovitas õpetaja meil jälgida loodust, tunnetada metsa lõhnu, korjata lilli ja käbisid. Mõne aja pärast kutsus ta lapsed kokku ning uuris, mida keegi oli näinud, kogenud või korjanud. Tüdrukutel olid kõigil lillekimbud peos, poisse aga huvitasid kivid, käbid ja puulehed.

Pinginaaber Neeme oli leidnud metsloomapabulaid, ja kui õpetaja tema poole pöördus, asus poiss õhinal oma saaki tutvustama: „Need kõige väiksemad on jänese omad – näiteks nagu oktoobrilapsed. Suuruselt järgmised on kitsepabulad – need võiksid olla pioneerid. Veel suuremad on aga põdra omad – need on komnoored!“

Poiss jäi äkki vait, oodates õpetaja arvamust. Poolnaljatades küsis õpetaja: „Aga millised siis parteilased on?“ – „Nii suuri junne ma metsa alt ei leidnud!“ oli poisi kahetsev vastus.