Millistelt uutelt olümpialadelt võiks Eesti hakata medaleid võitma ja millal?

Tokyo olümpiamängudel debüteeris kaljuronimist imiteeriv sportronimine, mis kogub ka Eestis populaarsust. Alaliidu esimees Tarmo Kiik ei usu, et Eesti sportronijad kolme aastaga olümpiatasemele jõuaks, aga 2028. aasta Los Angelese olümpial oleksid šansid juba paremad.

“Kui me jõuaks vähemalt sellisele tasemele, et noorteklassis saaks EMil ja MMil reaalselt kaasa lüüa ja finaalikohtade pärast võidelda, siis oleks juba väga-väga hea edasiminek,” sõnab Kiik.

Sportronimises võisteldakse kolmel alal: kiirusronimine, raskusronimine ja bouldering. Kiirusronimises võistlevad kõrvuti kaks ronijat kahel identsel 15 meetri kõrgusel seinal. Raskusronimises ronitakse üle 15 meetri kõrgusel seinal kuue minuti jooksul võimalikult kõrgele. Bouldering’is peavad sportlased läbima 4,5 meetri kõrgusel seinal nelja minuti jooksul võimalikult palju radu. Kolme ala tulemused korrutatakse ja võitjaks saab kõige väiksema punktisummaga sportlane.

Loe edasi, mis annab veel põhjust Eesti mägironijate tulevikku optimistlikult tulevikku vaadata.