Maaülikool ja mullaklaster katsetavad, kas rapsi on võimalik kasvatada bioloogiliste taimekaitsevahendite abil.
FOTO:
Bioloogiline taimekaitse tähendab taimekahjustaja loodusliku vaenlase toomist kahjuri levikupiirkonda. Nii hoitakse ära kahjustaja levik, ilma et peaks kasutama keemilisi taimekaitsevahendeid. Bioloogilised taimekaitsemeetodid võivad olla näiteks putukate, röövlestade või lindude toomine uude keskkonda mõne kahjustaja hävitamiseks. Bioloogiliste vahendite hulka kuuluvad ka mikrobioloogilised vahendid, kus toimivaks organismiks on mõni bakter, seen, nematood vms.
Mikrobioloogilisi taimekaitsevahendeid on maailmas palju. Näiteks USAs on saadaval umbes 200 vahendit, Euroopa Liidus aga kõigest 60. Valiku vähesuse põhjustab Euroopa Liidu pestitsiidide karm regulatsioon.
Eesti taimekaitsevahendite registris on aga vaid 11 bioloogilist preparaati.
