„Kui kriis algas, lepiti kokku, et Euroopa Komisjon võtab liikmesriikide nimel laenu, mis on suunatud täiendavate investeeringute tegemisele, aga ka kulude katteks, mis kaasnevad reformidega,” selgitab ta ning lisab, et investeeringute ja reformide eesmärgiks on nii ettevõtete abistamine kui ka tagamine, et suudetaks püsida pikaajalises konkurentsis ja olla vastupidavam uutes kriisides.

Nii näiteks saab Eesti taastefondist ligikaudu miljard eurot täiendavateks investeeringuteks ja reformideks, mis hõlmavad nii kliimaprojekte kui ka digitaalset arengut.

„See on väga suur lisainvesteeringute ressurss. Kuna taastekava raha tuleb ära kasutada kuue aasta jooksul, on kolm aastat aega teha otsuseid ning siis veel samapalju aega nende elluviimiseks,” räägib Kasemets.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Ida-Virumaal luuakse uusi töökohti

Kliimapoliitika elluviimise raames on üks enim toetust saav piirkond Eestis Ida-Virumaa.

Euroopa Liidu õiglase ülemineku fond toetab piirkondi, kus kliimaneutraalsusele üleminek toob kaasa sotsiaalmajanduslikke probleeme, näiteks suletakse kaevandused, inimesed kaotavad töö ja vajavad ümberõpet.

Selle aasta alguses otsustas Eesti valitsus kliimaneutraalse majanduse meetmena suunata õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot Ida-Virumaale. 250 miljonit eurot läheb investeeringuteks ja uute töökohtade loomiseks, samuti jätkatakse tööstusparkide rajamist.

Eurosaadik Jaak Madison on pigem kõhkleval seisukohal, kas Ida-Virumaale suunatud toetused on piirkonnale abiks, kui nende hind on kaevanduste sulgemine. Kitsamas plaanis näeb ta ohtu selles, et kaevurite töö- ja pereelu saab häiritud, laiem probleem on see, et Eesti satub suuremasse sõltuvusse teiste riikide energeetikast. „Eestist maailma kliimat päästa pole võimalik, sest Eesti osa maailma CO2 mõjust on 0,05%,” märgib ta.

Keit Kasemets näeb õiglase ülemineku fondi toetust Ida-Virumaale piirkonna arengu seisukohalt väga olulisena – tekib uusi töökohti ning arendatakse ettevõtteid ja tööstusparki, samal ajal säästes Eesti loodust ja keskkonda. Samuti võimaldab Euroopa Liidu eelarveraha suuri investeeringuid rohepöörde läbiviimiseks kogu Eestis. See puudutab nii hoonete renoveerimist kui ka taastuvenergia lahendusi ja keskkonnasõbralikku transporti.

„EL-i kliimapoliitika pole vaid maailma päästmiseks, vaid nii Eesti kui Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks pikas perspektiivis läbi uue, rohelisema majandusmudeli,” selgitab Kasemets.

Jaak Madison

Muutused põllumajanduses ja ühtekuuluvuspoliitikas

Positiivse poole pealt näeb Jaak Madison Euroopa Liidu uuest eelarveperioodist rääkides täiendavaid võimalusi Eesti põllumeestele, sest Euroopa Liit on suurendanud äärealadele mõeldud toetusi ja vahed põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tasemes liikmesriikide vahel vähenevad.

„Eesti põllupidajad hakkavad uuel eelarveperioodil saama toetusi 75% Euroopa Liidu keskmisest senise 2/3 asemel,” ütleb ta.

Ühtekuuluvuspoliitikast, mille erinevate fondide alt jagatavate toetuste eesmärgiks on ühtlustada piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide vahel, on Eestile uuel perioodil ette nähtud pisut madalam toetusmäär. Keit Kasemets selgitab, et kuna Eesti SKP on oluliselt kasvanud, on Eesti liikunud kõige vaesemate riikide hulgast edasi ja kuulub nüüd üleminekupiirkondade hulka. Samas jääb toetusmäär inimese kohta Eestis siiski üheks kõrgemaks Euroopa Liidus.

Artiklisarja toetab Euroopa Parlament.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid