FOTO:
| Piibujutt | Räpina |
Juba eelmise sajandi 70ndatel arvas üks Räpina mees, et noorsugu on hukka läinud.
Neile, kes selles kahtlesid, oli tal selline jutt: ,,No kuis!? No kuis?! Aga vot niimoodi, et võtame kas või saapad! Neil aastatel, mil ma Venemaal pidin elama, õnnestus mul osta paar häid Inglise saapaid. Kõik need Venemaal oldud aastad pidasid saapad eeskujulikult vastu. Ka mu vanem poeg siin Räpinas kandis pärast neid saapaid mitu aastat. Aga noorem poeg, kui need saapad sai – kolm kuud, ja läbi!’’
Nende väheste nõrk argument, et saapad pididki kunagi lõpuks läbi kuluma, meest ümber ei veennud. Tema arvates oli noorsugu ikkagi hukas.