3. septembril sai 90aastaseks Jaan Rannap, suurepärane lugude jutustaja, kes ise on küll kurtnud, et peaaegu kõike osates pole ta ühelgi alal päris tippu küündinud. Mis aga pillidesse puutub, siis klaverimängu oskusest oli noorele spordihuvilisele Rannapile palju kasu. Marati rahvatantsurühma tunde klaveril saates tekkis võimalus teenida uue spordidressi jaoks raha.
Ülipõnev oli lugeda üle jutukogu “Kukepoks” nimilugu, mis räägib kiusamisest, ebaõiglustundest, solvumisest, kättemaksuhimust, vaadates seda ka veidi (enese)iroonilise pilguga: “”Vähe lugupeetud uute poksikinnastega limpslõug. Üldse mitte austatud kantpea ja täitsa põlatud pruntsuu. Te solvasite mind koledal kombel ja kättetasumiseks kutsun ma teid kolmikhüppes välja. Esimesena hüppab limpslõug ... hüpe loeb. Oh-oh-hoo! Ainult kuus meetrit. Teisena pruntsuu ... eh-eh-hee ... üleastumine ja null meetrit. Kolmandana kantpea ... ah-ah-haa ... kõigest viis meetrit.”