Läks kuus kuud, kuid raha mitte sentigi. Kõrveküla mees otsustas isiklikult ärimehel nööbist kinni saada, sest rikas mees, kel on jaht, helikopter ja kapis seitse-kaheksakümmend banketiülikonda, mõistab, kui olukorda selgitada. Tal õnnestuski ärimees autosse istumiselt ootamatult tabada. Viisaka inimesena kuulas ärimees teda kaastundlikult ning tõdes lohutavalt, et ilma rahata on tõesti võimatu elada. Aga vaadake, kui tahate lehma pidada, peab ikka omal ka raha olema…

Sarnaselt Kõrveküla mehega said tollel ajal tuhanded väikefarmerid üle Eestimaa õigust kaitsvatelt instantsidelt teada, et nad on oma töö ja vara vabatahtlikult loovutanud ning seda pole ärimehed mitte varastanud, vaid see on nende endi halb äririsk olnud.

Tarkus tuleb tasapisi.