Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer tõdeb, et kõige suurem muutus on toimunud viimase aasta jooksul, kui paberi hind on tõusnud ca 20%.

„See ei kajastu kohe üks ühele trükihinnas, sest jooksva aasta hinnad on kokku lepitud, aga kindlasti mõjutab tootmise hinda edaspidi. Kõige rohkem tõstab raamatu hinda hoopis tiraažide langemine. Üks raamat peab seetõttu rohkem kulu kandma, sest tõlkijad, toimetajad, küljendajad jt tahavad tehtud töö eest ikka sama palju raha saada, sõltumata tiraažist.“

Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul on raamatute hinnatõus nende puhul olnud ehk alla viie protsendi. „See on kindlasti erinev nii materjalide kui kirjastuste lõikes. Iga raamatu hind tehakse ju eraldi. Samas mingite paberite hind on tõusnud isegi üle 10%, nii et osa hinnatõusust on hoopis kirjastuste kanda jäänud.“

Ka Eesti Raamatu tegevjuht Tiit Treimuth kinnitab, et hinnatõus vaatab kõige selgemini vastu trükikodade esitatud arvetest.

„Kuulda on, et paber kallineb veelgi, kuid sama oluline on ka elektrihinna tõus, kuna trükikodades on elektrikulu väga suur,“ lisab Treimuth.

Esialgu ei ole materjalide ja energia kallinemine neid veel otseselt mõjutanud, kuid pole kahtlust, et see juhtub.