Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Praegu räägitakse palju sellest, et süsinik on halb ja tekitab kliima soojenemist. Aga kas süsinik on ka millekski hea?

Süsinik on tõesti üks õudne aine, sest ta on sellise kannatusterohke fenomeni nagu elu alus. Teisisõnu, orgaanilised ühendid ja seeläbi ka elu on suures osas süsinikupõhine. Lisaks tekitavad süsinikdioksiid ja ka metaan atmosfääris kasvuhoonegaaside efekti, mis põhjustab kliima soojenemist.

Süsinik sai arvatavasti elu alusaatomiks seetõttu, et ta suudab luua stabiilseid keemilisi sidemeid paljude teiste aatomitega ja ka iseendaga. Niimoodi saavad moodustuda väga keerulised molekulid, kaasa arvatud biopolümeerid nagu näiteks ka puidu koostisosad ligniin, hemitselluloos ja tselluloos. Neid kolme koos nimetatakse lignotselluloosiks ja umbes pool biosfääri süsinikust on lignotselluloosis.

Mida peaks Eestis ette võtma, et neist midagi mõistlikku toota?

Eestis on olemas keemia ja biotehnoloogia spetsialistid, hea baasharidusega inimesed, kes saavad vajaduse korral kiiresti süveneda puiduga seotud keemiasse või biotehnoloogiasse. Peaküsimus on aga, et kui palju seda Eesti tööstusel siiski vaja on. Juttu on rohkem kui kaineid majandusarvutusi.