Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Neile, kelle vanus võimaldab mäletada veerand sajandi taguseid aegu, võib meenuda 1996. aasta kevadel mõneks ööks särama löönud Hyakutake komeet, veel erksamana aga aasta hiljem juba paari kuu jooksul näha olnud Hale’i–Boppi komeet oma sinaka gaasisaba ja valkja tolmusabaga.

Lähitulevikus pole ühegi väga heleda komeedi ilmumist ette näha. Üllatusi võib muidugi juhtuda. Jaapanlane Yuji Hyakutake avastas omanimelise komeedi vaevalt kaks kuud enne selle kõige heledamaks saamist.

Tänase loo peategelane, Bernardinelli–Bernsteini komeet, jõuab Päikesele lähimasse punkti alles kümne aasta pärast ja jääb siis ikkagi nähtavaks vaid suurtele teleskoopidele. Juttu tasub temast siiski teha, sest tegu on seni teadaolevalt suurima komeedituumaga, läbimõõduga umbes 150 kilomeetrit.