Eesti-Vene piiri lähedal diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged. Kuuskümmend lammast juba surnud

Oktoobri alguses diagnoositi Eestist umbes 60 kilomeetri kaugusel Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis lammaste ja kitsede rõuged sajakahekümnepealises lambakarjas. Kuuskümmend lammast suri.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on lammaste ja kitsede rõugete puhul tegemist eriti ohtliku loomataudiga. „Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega. Haigusele puudub ravi ning seetõttu tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ selgitas Kalda.

Lammaste ja kitsede importi Venemaalt Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida saastunud seadmete, sõidukite, sööda ja allapanuga. „Näeme, et haigus on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. 2019. aastal diagnoositi sama haigus Eestist umbes 100 kilomeetri kaugusel. Seega tuleb lamba- ja kitsepidajatel olla hoolas ning halvima vältimiseks järgida vajalikke bioohutusmeetmeid,“ kirjeldas Kalda.

Loomataudi kahtlusel tuleb kindlasti teavitada veterinaararsti.

Lammaste ja kitsede rõuged levivad piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Esmaseks haigustunnuseks palavik, loidus, isutus ning pisarate ja süljevool. Inimesed lammaste rõugetesse ei haigestu.

Lammaste ja kitsede rõuged

Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega.

Haigust põhjustab valdavalt kitsede rõugeviirus ning harvem lammaste rõugeviirus, mis mõlemad kuuluvad Poxviridae sugukonda Capripoxvirus perekonda.

Eestis pole lammaste ja kitsede rõugeid diagnoositud. Haigus esineb enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Tavatingimustes on need viirused liigile omased.

Harva on kitsede rõugeviirus põhjustanud kahjustusi ka küülikutel, põhjapõtradel ja inimesel. Inimene ei haigestu lammaste rõugetesse, kuid Rootsis isoleeritud kitsede rõugeviirus põhjustas haigete kitsedega kokkupuutunud inimeste kätel rõugelaadset löövet.

Haigus levib piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Enne sõlmjate moodustiste tekkimist viiruse ülekannet ei toimu. Nakatumine võib toimuda ka nahakriimustuse kaudu. Viiruse ülekanne võib toimuda ka saastunud seadmete, sõidukite, sööda, allapanuga. On täheldatud ka levikut putukate vahendusel (väike roll).

Nakatunud loom eritab haiguse tekitajat haavandunud sõlmjate moodustiste (enne kärbumist), sülje, silma- ja ninaeritiste, piima, uriini ja roojaga.

Loomapidaja kohustused bioohutusmeetmete tagamiseks

- korralda isiku ja veovahendite liikumine nii, et vältida nakkuse sissetoomist;

- ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse;

- ära luba välisriigist saabunud isikut loomapidamishoonesse enne, kui vähemalt 48 tundi on möödunud tema Eestisse saabumisest;

- hoia vajadusel karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;

- hoia haige loom eraldi tervetest;

- korralda sööda, allapanu ja muu materjali ohutu käitlemine nakkuse leviku vältimiseks;

- korralda näriliste ja putukate tõrjet;

- takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse;

- taga, et kõiki neid nõudeid loomakasvatushoones täidetakse ning selgita ja nõua nende täitmist kõigilt, kes loomadega tegelevad.