Võta, aga pane tagasi ehk kuidas roheliselt metsa majandada

Põhjamaades on metsamajandamine Eestiga võrreldes märksa säästlikum; pärast raiet toimub reeglina metsa uuendamine. Nüüd on jätkustuulik majandamine lihtne ja kättesaadav ka Eesti metsaomanikele.

Eesti metsanduses loob uut kultuuri ja standardeid Eesti Metsameister. „Me oleme esimesena Eestis juurutanud põhimõtte, et enam ainult raietöid vastu ei võta – juba töö tellimisel lepitakse kokku, kui suur osa maha raiutud metsast uuega asendatakse,” ütleb Eesti Metsameister OÜ tegevjuht Joel Lobjakas ja avaldab lootust, et algatusega tulevad kaasa ka teised Eesti metsandusettevõtted. Praegu teevad teavitustööd looduskaitsjad ja metsaühistud, samas kui eraettevõtetes on klientidega metsa eluringist rääkimine ning istikutega uuendamisse investeerimise soovitamine pigem haruldane. Kompleksteenust pakkuvates ettevõtetes nagu Eesti Metsameister on jätkusuutlik metsa majandamine kliendi jaoks mugav, ajasäästlik ja pikas plaanis ka kasulikum.

„Meie tegevus võiks olla positiivne suunanäitaja Eestis. Muutust on vaja. Võiksime rohkem eeskuju võtta Skandinaavia maadest, kus metsa majandatakse väga jätkusuutlikult. Kui Eestis istutati 2019. aastal 33,3 miljonit istikut, siis Rootsis 400 miljonit,” toob Lobjakas näite.

Täisteenus metsa hoolduseks

Kaasaegne elutempo on kiire ja töötunnid pikad. Nii võib teises Eesti otsas metsa omamine lisaks rõõmule ja kasule ka omajagu stressi tekitada – metsaga tegelemine eeldab hulka konkreetseid teadmisi, oskusi ja aega, mida paljudel erametsaomanikel pole. Mida teha, kui on näha, et mets vajab hädasti hooldust?

Raie tellimine on poolik lahendus – raiesmik pole tegelikult metsakasvatuse lõpp, vaid hoopis uue eluringi algus. Lobjakas soovitab osa raie müügist saadud tulust metsa tagasi investeerida. „Kui on hea pinnas, siis tasuks istikutega uuendada ja kasvavat noorendikku ka korralikult hooldada. Looduslik uuenemine võiks jääda kehva kasvukohatüübiga segametsadele. Kindlasti tuleks istutamist kaaluda metsades, kus boniteediklassid on 1A–3,” soovitab Lobjakas. Raiele järgneb maapinna ettevalmistus, istikute tellimine, istutamine ja järelhooldus, et luua paremaid kasvutingimusi. Kuna aga paljud erametsaomanikud ise on mitmeaastase hooldustöö jaoks liiga hõivatud, saab täisteenuse mugavalt Eesti Metsameistrilt tellida. Nii saab iga metsaomanik oma rohepöörde ellu viia – kasulik omandi väärtuse kasvatamiseks, aga ka kõigi teiste jaoks, kelle silma uus kasvav mets rõõmustab.

Taasmetsastamise standard, mis tähendab, et pärast iga raiet toimub ka metsauuendus, on Eesti Metsameistris tööpõhimõte alates käesolevast aastast.

„Tuleb leida julgus teha asju omamoodi. Enne uue standardi kehtestamist testisime, kuidas Metsameistri kliendid seda vastu võtavad. Tuleb tunnistada, et metsaomanikud reageerivad väga positiivselt – üha rohkem kliente on öelnud, et nad valisid meid just sellepärast, et pakume loodussõbralikku ja rohelist täisteenust,” ütleb Lobjakas.

Uue tööpõhimõtte eeskujuks võeti Skandinaavia, kus metsanduse jätkusuutlikkuse tase on kõrge. Põhjamaades on taasmetsastamine seadusega väga mõistlikult reguleeritud ja tehakse ka järelevalvet. Suurema raie puhul on kohustus osa metsa tagasi istutada, aga seda ainult parematel boniteetidel, kus istikud annavad reaalset tulemust. Eesti Metsameister on sellele lisanud majandusliku loogika. Iga kinnistu vaadatakse eraldi üle ja tehakse selle jaoks uuendusplaan, mille koostamisel arvestatakse kasvukohatüüpi, kinnistu eripärasid ja ka uuendamise majanduslikku mõttekust.

Mets on pikaaegne investeering

Lobjakas võrdleb metsa omamist pikaaegse aktsiaportfelliga – kes tahab kasvuaktsiatest tulu saada, peab varuma aega, et ettevõtte väärtus kasvada saaks. Samamoodi on metsaga – tänane kulutus toob rahalist tulu alles paljude aastate pärast. Kui see kulutus aga tegemata jätta, ei saa eeldada, et raiesmikule iseenesest kvaliteetne mets kasvab, ja investeerimata rahalt kasumit oodata ei saa. „Kui puit on müüdud ja raha käes, võiks iga metsaomanik sellest kasvõi väikese osa taas metsa investeerida. Kui mitte järeltulevate põlvede pärast, siis lihtsalt selleks, et sealt tulevikus suuremat kasumit saada,” arutleb Lobjakas.

Samas on hästi hooldatud metsamaad kasulikud ka juba metsa kasvamise ajal. Kui omanikul peaks tekkima soov või vajadus maa müügiks, soodustab korralikult hooldatud noorendik koos raportite, takseerandmete ja fotodega kindlasti müüki.

Sinu isiklik metsavaht

Eesti Metsameistri täisteenust võiks võrrelda metsaomaniku isikliku metsavahiga, kes tagab kvaliteetse hoolduse ja teeb järelkontrolli. Kõik teenused, ka istutamise, saab ühest kohast. Istikud on kasvanud Eesti Metsameistri oma taimlas ja metsakonsulent aitab kindlaks teha, et uued taimed saaksid konkreetse puuliigi jaoks võimalikult sobivale pinnasele istutatud.

Sisuliselt saab metsaomanik personaalse metsavahiteenuse ning säilitab omandi üle täieliku kontrolli ja ülevaate, ilma et peaks selleks kodust või arvuti juurest lahkuma. Usalda, aga kontrolli põhimõttel toimiva täisteenuse osa on raportid hoolduse käigust ja korralikud fotod nii metsast kui ka drooniga ülelennult. „Metsa majandamine pole kunagi olnud lihtsam. Iga metsaomanik saab meilt isikliku halduri, kes tegeleb tema metsaga, kontrollib protsesse ja informeerib omanikku,” selgitab Lobjakas.

Looduse säilitamine tulevastele põlvedele

Eesti metsad jagunevad omandi järgi ligilähedaselt pooleks: riigimetsad, mida majandab RMK, ja erametsad. Eesti Metsameistri nõukogu liige Taavi Lellep hindab riigimetsa majandajaid kõrgelt ja rõhutab, et riik oskab metsakasvatusel pikka perspektiivi näha: raiutakse õigel ajal ning asemele istutatakse uus mets. Eesti ja teiste Balti riikide erametsade majandamisel on aga veel arenguruumi.

„Metsa majandamist ei pea vaatama ainult majanduslikust perspektiivist. Taasmetsastamine ja puude istutamine on jätkusuutlik ning aitab loodust tulevastele põlvedele säilitada,” selgitab Lellep.

Loodussõbraliku metsamajandamisega alustamiseks võta juba täna ühendust Eesti Metsameistri konsultantidega kodulehel www.eestimetsameister.ee.