Hillar Lipp: kuidas meie kalurid saavad siiapüügiga edasi minna?

“Ma armastan sind nagu siiakala…” on üks armas, aga muremõtetega ütlemine.

Kalateadlaste arutlustes-ettepanekutes on välja pakutud, et teadaolevate siiakoelmute aladel tuleks püügisurvet vähendada. Merisiia varud said taastuda kümnenditaguste külmade talvede aegu, ent nüüd on üsna viimane aeg püüda saavutada olukord, kus siiakaladel lastakse kudeda. Ehk õnnestub järgnevat asurkonna kokkukukkumist vältida.

Selleks on vajalik teadaolevate koelmute piirkonnas tõsta kasutatavate nakkevõrkude silmasuurust. See annab siigadel võimaluse paar aastat kudeda, enne kui kalad välja püütakse. Senised püügipraktikad näitavad, et just äsja kudemisikka jõudnud siigu püütakse võrku rohkem kui vanemaid kalu. Nõnda sattub väljapüükidesse palju või enamus emakalu juba esimesel kudemiskorral. Merisiig on üsna tundlik püügisurve osas.