Kui Taavi Eelmaa oleks 15aastane poiss, kes annaks välja oma esikluulekogu ja paneks sellele veel sellise pealkirja – „Electraumur” –, siis ma paremal juhul ilmselt muigaksin ja laseksin sel minna oma teed. Aga on hoopis nii, et Taavi pole 15 ja avaldas esimese luulekogu viiekümneselt. Olen Taaviga tuttavaks saanud teatris. Sellest olen aru saanud, et Taavi ei edvista oma erudeeritusega, ta lihtsalt on ja mõtleb nii, nagu mõtleb. Öelda oskamisest rääkimata.