Sellel hallil sõrmikul on vedanud, keegi hea inimene on ta vähemalt aia peale tõstnud.
FOTO:
| PANIN TÄHELE |
Üks elanikerühm jääb talvel kaotajaks nagunii: need on kindaomanikud.
Kurb on sattuda kohakuti teel lebava üksiku, vormitu ja porise kindapõrmuga, mida endine peremees võib-olla siiski natuke taga igatseb. Aga mitte nii palju, et tema otsinguteks “Kadunud kinnas!” silte postile kleepida või ühismeediasse ahastavat postitust teha.
Oma teed läinud hall sõrmik ei vääri inimese meelest nii palju empaatiat kui minema lipsanud nunnupall kiisumiisu. Ta kukkus lihtsalt taskust välja ning erinevalt kassist pole kindakesel võimalust isegi kaeblikku “näu!” kuuldavale tuua. Võib-olla aga kooti teda suure hoole ja armastusega? Hoiame oma kindaid paremini.
