2021. aasta õppetunnid

Tänavune muutlik ilm on mõjutanud saagikust, suur osa põldudest on kannatada saanud põua ja tugevate vihmade tõttu. Kuumus mõjutas kõiki põllukultuure, kuid kõige rohkem said kannatada teraviljad, raps ja oad. Taimede põuaga seotud stress on praegu üks kahjustavamaid tegureid, mis on viimastel aastatel põhjustanud olulisi kaotusi teraviljatootmises, seetõttu on taimede vastupanuvõime parandamine hädavajalik.

UAB PhosAgro Baltic otsib pidevalt võimalusi tarnitavate toodete parimaks kasutamiseks, seetõttu viib ettevõte igal aastal läbi teaduslikke ja tootmisväliseid katsetusi, kus uuritakse tuntud ja uusi tooteid, selgitades välja nende kasutamise eripärad ning eelised. Balti riikide põllumeestel on võimalik valida suure hulga väetiste vahel ning väetiste tootmisel on kasutatud raskmetallidega saastumata ja fosfori suurepärase lahustuvusega toorainet. Taliteraviljad omastavad vähem toitaineid mullas leiduvatest raskesti ligipääsetavatest ühenditest ning neil on raskem vastu pidada ajutistele õhutemperatuuri muutustele ja põudadele, millest tänavu puudust ei olnud. Tänavu huvitasid põllumehi eelkõige ettevõtte PhosAgro turule tarnitava vedelväetise APP NP 11-37 kasutusvõimalused tänu nende universaalsusele –taimede põhi- ja lisaväetamise võimalustele, aga ka otsekülvi tehnoloogiatele ja fosfori ülikiirele omastamisele.

Täpsed põldkatsed Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva katsejaamas näitasid selle vedelväetise eelist talinisu ’Ada’ väetamisel, kasutades granuleeritud väetistega võrreldes isegi veidi madalamaid fosforväetise norme ning pritsides kevadel lisaks lämmastikväetistele APP NP 11-37 20 kg/ha, saadi 0,5 t/ha saagilisa ja lisatulu.

Sarnased tulemused olid ka Läti Põllumajandusülikooli Peterlauki katsejaamas, kus talinisu ’Scagen’ väetamine vedelate APP NP 11-37 väetistega erinevates kogustes ja erineval väetamise ajal andis 0,3–0,86 t/ha saagilisa. Oa väetamiskatses oli samuti efektiivsem vedelväetistega väetamine – saagilisa saadi 0,16–0,27 t/ha.

Kõigi kolme Balti riigi põllumeeste poolt erineva saagikusega muldadel tehtud tootmiskatsete tulemused on näidanud, et vedelväetised on tõhusad siis, kui mullas esineb niiskusvaegus ning on eriti tõhusad kevadisel lisapritsimisel lämmastikväetiste või kasvuregulaatoritega. Eestis saadi Sacala farmis piisavalt kõrge saagilisa, samas kui Uuetoa farmi talinisu katsevariandid ei näidanud olulist saagikuse erinevust, küll aga tuvastati kõrgemad valgu- ja gluteeninäitajad. Leedus ja Lätis, kus ennustati kevadeks rekordsaaki, kuigi suuremat osa saagist mõjutas põud, saadi kõrgeimad saagilisad kevadisel lisaväetamisel vedelväetise APP NP 11-37 abil.

Taimede optimaalseks kasvuks sügisel ja nõuetekohaseks ettevalmistamiseks talveks on vajalik optimaalne fosfori ning kaaliumi kogus. Säästes fosfori ja kaaliumi arvelt, ei avaldu taimesortide geneetiline potentsiaal. Talivilja väetamine optimaalsete fosforväetise normidega tagab intensiivsema põõsastumise ja taimede arengu, taimed talletavad rohkem süsivesikuid (suhkruid), mis parandab taimede ettevalmistuse talvitumiseks. Vajalik fosforikogus loob suurepärased tingimused kõikide taimeliikide juurekasvuks ja paremaks lämmastiku omastamiseks, mis aitab oluliselt kaasa saagikuse suurenemisele.

Ettevõte PhosAgro Baltic annab Eesti põllumeestele rohkem teavet turul saadaolevate toodete ja nende kasulikkuse kohta – peagi on kogu info kättesaadav ka eesti keeles veebilehel www.phosagro.com.

Kuna lämmastik ja väävel on enamiku taimede jaoks eriti olulised makroelemendid, paranevad nende elementide omastamise võimalused. Peagi toome turule kvaliteetsed granuleeritud ammooniumsulfaatväetised.