Kui Märt Treieri hiljuti ilmunud raamatu „Eluolulised lood” esitlusel järg sinnamaani jõudis, et kuulajad sõna said, tõusis püsti ilus vanem naine, kes kaunis eesti keeles ütles edasi enda ja oma kaaslaste tänusõnad. Mõte kõlas umbes nii: ei pea iga päev kuulama ja lugema jooksvaid uudiseid, mis võivad tuju rikkuda. Ent selleks, et siiski maailma asjadega kursis olla, peab kindlasti kuulama Märdi juhitud Vikerraadio hommikuid reedel ja laupäeval.

***

Minu jaoks on sinu kaubamärk mõõdetud iroonia.

Iroonia võib olla terve identiteet. Kes oleks Mihkel Mutt ilma irooniata! Tema iroonia on oivaline.

Aga iroonia tulevik on vist tume. Tundub, et uus põlvkond tunnistab seda üha vähem. Pooltoonid – veerandtoonidest rääkimata – on hakanud kaduma. Ka need mu hommikujutud räägivad sellest, et tavalisest jutust on võimalik aru saada üha kummalisemal moel. Kujundite ja metafooride mõistmine on läinud uitama. Rääkida ei saa tingimata lugemuse vähenemisest, vaid lugemisvara muutumisest. Kuidas teenida miljon, teha tuhat makrooni ja rahuldada partnerit...

"Iroonia" kõlab nüüd nagu solvang, halvustamine, aga selles on tegelikult määratult peenemad koed.