Tiina Laanem: sõidame rattaga, sorteerime prügi ja kanname teise ringi riideid? Hea, aga mitte piisav

| KOLUMN |

Istusin hiljuti Lissaboni kuulsas Café A Brasileiras ja tellisin kohvi, sest just sealt sai alguse portugallaste kohviarmastus. Kohviku kunagine omanik omandas abielu kaudu istanduse Brasiilias ja otsustas seda jooki laiemalt tutvustada. Algul kirtsutati tökati peale nina, aga kelnerid soovitasid julgelt suhkrut lisada ja nii see buum algas. Eriti hea tundus see veel koos koogiga.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Meile meeldib puhuti kõva häälega meenutada, et maailmas leidub endiselt miljoneid näljahädalisi. Eriti toiduga pirtsutavatele lastele. Samas on toidutootmine läbinud ka meeletu progressi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul kannatas 1950. aastal maailmas alatoitluse all umbes 65% inimestest, 1970. aastaks langes nende osakaal 25%-ni ning sajandivahetuse paiku kannatas vähese sööma-jooma all umbes 15% maailma elanikest. Nüüdseks juba alla 10%. Rahvaarv on selle ajaga aga kasvanud umbes 2,5 miljardilt inimeselt 7,7 miljardini.

Kas pole võimas areng? Kahtlemata! Samas ähvardatakse uudistes üha enam sellega, et kohe tõusevad toidu hinnad lakke. Eks ikka energia hindade tõusu tõttu. Kui nüüd edasi mõelda, peaks rohepöördele üleminek tähendama ju ka üleminekut kasinamale toidulauale. Eesrindlike roheentusiastide puhul ootaks lausa dieedile jäämist! Kuidas me muidu anname oma panuse fossiilsete kütuste tarbimise vähendamisse?