Näituseruumid asuvad n-ö industriaalses keskkonnas (kuigi võrreldes nt Tallinna Kultuurikatlaga märksa vähem robustses) ja tegu on Soome suurima pindalaga muuseumiga. Hoone rajati 1960ndatel ja oli varasemalt kasutusel trükikojana.

Ruumi seega jagub ning Mägi näitus sellest igati võidab, teosed pole kuhja kokku surutud, vaid nende vahel on õhku, olulisem on esile tõstetud ja hästi varustatud soome-, rootsi- ja ingliskeelsete selgitustega. Külastajaid oli reede pärastlõunal võib-olla mõnikümmend, kes hajusid suure pinna peale ära ning kõike sai üsna segamatult vaadelda ja uurida. Juba lahkudes selgus, et kõrval alustab mingisugune bänd proovi või mängu, nii et võib-olla päris iga hetk selles suures kultuurikeskuses nii rahulik ka ei ole.

Pole vist kuigi üllatav, et näituse ülesehituses ja selgitustes on leitud ning rõhutatud Konrad Mägi seoseid Soomega; tema varaseimaks säilinud maaliks on nt üks Ahvenamaa maastikumotiiv ning kogu näituse motoks tõstetud lause kirjast Soome sõbrale August Vesantole Pariisist 1907. aastal: “Meie jaoks on kunst ainus pääsetee, kuna hetkel, kui hing on täis elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid