Ruumi seega jagub ning Mägi näitus sellest igati võidab, teosed pole kuhja kokku surutud, vaid nende vahel on õhku, olulisem on esile tõstetud ja hästi varustatud soome-, rootsi- ja ingliskeelsete selgitustega. Külastajaid oli reede pärastlõunal võib-olla mõnikümmend, kes hajusid suure pinna peale ära ning kõike sai üsna segamatult vaadelda ja uurida. Juba lahkudes selgus, et kõrval alustab mingisugune bänd proovi või mängu, nii et võib-olla päris iga hetk selles suures kultuurikeskuses nii rahulik ka ei ole.

Pole vist kuigi üllatav, et näituse ülesehituses ja selgitustes on leitud ning rõhutatud Konrad Mägi seoseid Soomega; tema varaseimaks säilinud maaliks on nt üks Ahvenamaa maastikumotiiv ning kogu näituse motoks tõstetud lause kirjast Soome sõbrale August Vesantole Pariisist 1907. aastal: “Meie jaoks on kunst ainus pääsetee, kuna hetkel, kui hing on täis elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid