PILKEID

ANDRUS TAMME huumorikogust
Me pole nii rikkad, et osta odavaid asju – me võtame need järelmaksuga.
Vaatasin filmi “Viiskümmend halli varjundit”. Selgus, et see film ei olegi Lasnamäest.
Praeguste energia hindade juures loetakse vett soojaks juba siis, kui see on vedel.
Aga mis siis, kui arvuti, mis küsib pidevalt: “Ega te pole robot?”, püüab lihtsalt leida oma ema ja isa?
Eesti Pank teatas, et kahekohalise protsendiga inflatsiooni ei tule. Selle kohta, kas võib oodata kolme-, nelja- või enamakohalise protsendiga inflatsiooni, kahjuks infot ei antud.
Välismaalt: Kremli pressiesindaja lükkas ümber lääneriikide levitatavad kuuldused, nagu soovitaks taastada NSV Liitu – plaan on taastada kõigest Vene impeerium.
Ja lõpetuseks ka häid uudiseid: oleme jõudnud viie parima hulka hauataguses elus.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Taibukas professor

Ülikooli rektorile oli tulnud kaebus, et professor X tegelevat loengute ajal muude teemadega, selle asemel et põhjalikumalt käsitleda eesti keelt ja rahvaluulet. Ka olevat professor X-i loengutel vähe osalejaid.

Rektor otsustas loengut kuulama minna. Kui rektor loenguruumi sisenes, nägi ta seal vaid kaht üliõpilast ja professorit. Kuna professor oskas hädaolukorras alati hea lahenduse leida, õnnestus see tal ka seekord. Professor oli just teemaväliselt tudengitele rääkimas oma elukogemusest Indias, kui nägi rektorit sisenemas. Otsemaid pööras professor teise suuna, öeldes: “Mina ütlen, et Jakobsoni kirjaviis ei seisa küllalt teaduslikel alustel – seal leidub tihti vigu.” Seda öeldes andis ta mitu näidet Jakobsoni grammatilistest vigadest ja lisas juurde: “Jannseni kirjaviis on natuke parem ja Jannseni kõnekäänud on ütlemata rahvalikud.” Seejärel hakkas professor arutama Wiedemanni ja Ahrensi grammatikat. Grammatikaid arutades jõudiski loengutund lõpule.

Pärast loengut küsis rektor professorilt: “Kas teil alati on ainult kaks kuulajat?” Professor vastas: “Oh ei! Neid on muidu palju rohkem, aga vaadake, täna on Tartus laat. Olen oma tudengitele soovitanud rahvakeele murdeid tähele panna. Täna on laadalisi kindlasti igast maanurgast koos ja võimalik mitmesugust murret kuulda. Neid uurivadki nüüd minu tudengid laadal praktiliselt. Küll nad järgmine kord jälle tulevad loengule.” Nõnda päästis professor ennast laadaga hädaohust.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

  • Kaugkütte korral on võrdlemisi kaugevõitu käia soojaarveid korstnasse kirjutamas.
  • Tugitoolisportlasel peab olema nii libisemist, et saaks kenasti õlut libistada, kui ka pidamist, et ei peaks kõige põnevamal hetkel kempsu jooksma!
  • Tegelikult ei maksakski ju üldse tulla võistlustele välja, et saada ringiga sisse.
  • Kui sul laskesuusatajaga suusad risti lähevad, siis pead kandma küll kuulivesti.
  • Mõni asi on tulnud selleks, et jääda; aga nii mõnigi asi on tulnud selleks, et kõrvale jääda.
  • Räägitakse, et Tallinna Soojuse juhataja pidi saama keskkonnaameti peadirektoriks… Ei tea, kas see on märk kliima soojenemisest!?
  • Kas Eesti Vabariigi praeguse peaministri peamine opositsionäär on vastukaja?
  • Tõeline rahvuslane on nõus ennast isegi nurka värvima üksnes rahvusvärvides.

TELGI TAGA

VEIKO MÄRKA
Miks me nii räägime?

Täna täpselt 5000 aastat tagasi prahvatas keset Saaremaad suur meteoriit. Ootamatu taevakülaline jättis endast järele sügava kraatri, mida tänapäeval nimetatakse Kaali järveks. Tuld ja suitsu oli pool saart täis.

Muistseid saarlasi ehmatas see väga. Paljud hakkasid oma kodukohta liiga ohtlikuks pidama. Nende seas oli ka saarlaste vanem Tõivelemb. Viimase eestvõttel otsustas grupp saarlasi, mehi, naisi ja lapsi, kodusaarelt välja rännata – Egiptusesse. Seda paika peeti piisavalt kaugeks ja ohutuks.

Mõeldud, tehtud.

Teadmised geograafiast olid sel ajal aga alles väga algelised. Nii polnud ime, et ümberasujad aeglaselt, kuid vääramatult kursist kõrvale kaldusid ning jõudsid välja hoopis tänapäeva Edela-Poolasse.

Maastik muutus aina mägisemaks, teekond vaevalisemaks ning ka ohtlikumaks. Aeg-ajalt varises teerajale suuri kive, tee kõrval haigutasid sügavad järsud lõhed. Tõivelemb otsustas ette saata oma ustava kannupoisi Nähvitsa, et see kontrolliks, missugune oht teel varitseda võib.

Nähvits liikus ees ja viipas ülejäänud seltskonda järele, kui tundus, et tee on ohutu. Arvati juba, et hädaohtlikumad kohad on möödas. “Sile ees ja...” hüüdis Nähvits kergendatult. Kuid ta ei jõudnud lauset lõpetadagi, sest ees polnud sugugi sile. Vastupidi, juba järgmisel sammul kukkus Nähvits sügavasse kaljulõhesse, veeres mitu meetrit mööda kive allapoole ning jäi lõpuks surnult lõhe põhja lamama.

Õnnetust pealt näinud muistsetele poolakatele tegi see palju nalja. “Sile ees ja...” mugisesid nad naerda ning tagusid üksteist lõbusalt kivikirvestega turjale. Ekstreemne juhtum jäi neile kauaks meelde ning nad hakkasidki seda paika Sileesiaks kutsuma.

Saarlaste meel oli aga loomulikult mõru. Istuti üheskoos maha, peeti tõsiselt nõu ning täpsustati koordinaate. Edaspidi liiguti süd–westi asemel kindlalt süd–süd–osti kursil. Nii jõutigi mõne kuu pärast märkimisväärsete viperusteta Ida-Egiptuses Vahemere lõunakaldale, täpselt hiiglasliku, paljude harudega jõe deltasse.

Saarlased vaatasid jõge lummatult. Saaremaal ju nii suurt ja uhket jõge polnud. “Nii ilus! Nii ilus!” kordasid nad ahhetades ning plaksutasid vaimustusest käsi kokku. Saarlastega juttu ajama ja datleid räimede vastu vahetama tulnud kohalikud kordasid samuti: “Nii ilus! Nii ilus.” Sel ajal jõel veel nime ei olnudki, seda kutsuti lihtsalt “jõeks”, sest kõik ülejäänud voolavad veed Egiptuses ei kannatanud temaga võrreldes jõe nime välja. Nüüd otsustati jõele nimeks panna Niilus. Ühiselt lõid egiptlased ja eestlased veinivaadil punni eest ning hakkasid jõe ristseid tähistama.

Sealsamas jõe kaldal kandsid aga neli orja kullatud ja elevandiluuga kaunistatud kandetooli, milles istus ülbe näoga Egiptuse valitseja. Mingit erilist tiitlit ta sel ajal veel ei kandnud, öeldi lihtsalt “valitseja”.

Tõivelemb vaatas sellist ülespuhutud butafooriat halvustavalt ning ütles kaaslastele, ise tähtsa isanda poole osutades: “No on va reo!”

Ka need sõnad meeldisid egiptlastele. Valitsejat hakati nüüdsest alates nimetama vareoks. Sajandite jooksul sõna moondus ning sellest kujunes välja “vaarao”.

TÕSI TAGA

ANDRES ÜLVISTE
Ka ajupesu juhib oma pesuaju!
Mõttetu mehe elutöö on surma ootamine.
Äris on nii, et kes ei saa asjale pihta, see saab tasku pihta!
Mõni laskesuusataja laseb aina nulliga ja tema sõit on ka täitsa null.
Rahulikul inimesel läheb kops üle maksa üle kivide ja kändude.
Võimalusest kinni haarates ei maksa haarata sel kõrist.

TÕRRE PÕHJAST

HARRY SIEMENS

Rikkaks ei saanud need, kes avastasid elektri, vaid need, kes leiutasid voolumõõtja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid