Elu kui kunstiteos on ilus mõte. Aga kes hindab? Kelle jaoks see kunstiteos eksisteerib?
Kas sinilill mõtleb õitsedes, et ta on nii ilus, nunnu sinine lill? Et vaadake kõik ja tundke rõõmu? Igatahes meie tunneme, kõik ei julge öelda, aga enamik meist küll.
Samas näen, kuidas kaks puud, mis sattunud kõrvuti kasvama või istutatud teineteisele ehk liiga lähedale, hakkavad küll võidu tegema. Võidu kasvama. Kas neid ajendab hirm, et teine puu võib kiiresti kasvades valguse varjutada? Või äkki nad hoopis toetavad teineteise kasvamist, täiskasvanuks saamist. Ma ei tea, aga seda pealt näha on ilus. Kuidas inimestega on? Mis neilt valguse võtab? Teine inimene... Tihtipeale ei ole inimestevahelist valgusevõtmist hea vaadata. Ei kõrvalt ega seestpoolt. Ja siis mõtlen, et puudel on juured mullas. Nemad jooksu panna ei saa. Inimesed saavad, aga kus on parem kui kodus?
