Elu keskpunkt asub siiski New Yorgis, Century 21 kaubamajas – see asub kaksiktornide läheduses, mille asemel on nüüd mälestusmärk. See pood imeb su endasse, sa näed terveid korruseid geniaalset kaupa, alla lastud sajalt viiekümnele, kahesajalt sajale, tuhandelt viiesajale, inimestel on kärud kuhjaga täis pükse, särke, saapaid, mantleid, jopesid, mida iganes, kõike! Pariis, Rooma ja Tokyo on siin ühes poes koos! Eriti hea meel on mul ühe Calvin Kleini mantli üle. Hinda ma parem ei ütle, süda tilkus verd, kui kaardi ulatasin, aga ma ei kahetse, see oli iga senti väärt!

Praegune seis on siis selline, et mu toad on riideid punnis täis. Poolte kohta ma ei mäleta, miks ja kust need ostsin, ja ei lähe mulle selga või ei meeldi enam. Ma upun! Õigemini vist juba uppusin, sest ma ise ei paista selle kuhja alt välja, kuigi kaalun sada kolmkümmend kilo! Ma olen veidi nagu Titanic vist?