"Jälgin pidevalt ka seda, mis toimub mujal maailmas. Arktika jääolud on tänavu näiteks oluliselt paremad kui eelnenud aastatel – jääd on laialdasemalt," tõdeb ta. Siber tervikuna on ka külmem ja lund on seal palju rohkem. Olulist rolli mängib polaarpöörise tugevus (suur madalrõhuala, mis liigub pooluse ümber vastupäeva). See on momendil keskmisest tugevam, mis talvefännide jaoks ei ole hea märk, aga see ei tähenda alati ilmtingimata vesist ja sooja talve.

On ka erandeid – hea näide on kas või praegune aeg, mil tugeva polaarpöörise korral valitsevad juba mitmel pool põhjapoolkeral üsna talvised olud. Talve jooksul võivad tulla ka polaarpöörise häiritused.
Vaikses ookeanis toimetab samal ajal La Niña ja sel talvel on seda oodata tõenäoliselt mõõduka või tugevana. See on nähtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña meid otseselt ei mõjuta, aga see võib kaudselt avaldada mõju jugavoolule, mis lääne poolt üle Põhja-Atlandi ida suunas lookleb.

See võib sassi lüüa kogu ilmamustri Atlandil ja avaldada mõju ka Euroopa ilmale. Tugevatel La Niña aastatel on meil minevikus üsna muinasjutulisi talvesid olnud. Möödunud talv oli ka täitsa talvine ja siis esines mõõdukas La Niña.

Eeloleval talvel tuleb valmis olla äkilisteks ja suurteks temperatuuri kõikumisteks – ühest äärmusest teise. Võiks ju kogu aeg öelda, et ilm on väga muutlik, aga nii ta paraku on.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid