Ometi kohtab ikka ja jälle raamatuid, kus kiri on tihe ja tervel leheküljel pole ühtki taandrida. Võib ju öelda, et see on autori stiili omapära, kuid seda autorit peaks ju inimestel ka võimalik lugeda olema.

1990. aastate algul tekkis iga nurga taha mõni ebaprofessionaalne kirjastus, kuid see aeg peaks ammu läbi olema. Mitmed viimasel aastal ilmunud ilukirjandusteosed näitavad ometi vastupidist. Toimetaja pole küll see töötaja, kelle arvelt raamatukirjastused kokku peaksid hoidma.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid