LEITUD MÕTE

HEIKI RAUDLA huumorikogust
Iiri lugu

Miks muretseda? On ainult kaks asja, mille pärast tasub muretseda: kas oled terve või oled haige. Kui oled terve, siis pole mõtet mitte millegi pärast muretseda; aga kui oled haige, siis on kaks asja, mille pärast tasub muretseda: kas saad terveks või sured.

Kui saad terveks, siis pole mõtet mitte millegi pärast muretseda. Kui aga sured, siis on kaks asja, mille pärast tasub muretseda: kas lähed üles või lähed alla. Kui lähed üles, siis pole mõtet millegi pärast muretseda. Aga kui lähed alla, siis on sul nii palju tegemist vanade sõprade tervitamisega, et sul pole aega muret tunda.

NITŠEVOOD

RAIMO AAS
Lambaid pügatakse, juhtoinale tehakse soeng.
Ka vana hobune näeb unes kaera.
Jahudes räägitakse kokku igasugust pudru.
Vaarao pensionisammas oli püramiid.
Poliitiku igapäevaleib on riigipirukas.
Nahka hoiavad inimesed nahavärvist hoolimata.
Kui härjale jaguneb maailm künni- ja karjamaaks, siis tiigrile on kõik üks jahiala.
Kui tööks on raha korstnasse laskmine, siis on pensionisambaks suitsusammas.

JUHTUNUD LUGU | Ühe kolhoosi võrra rikkam

HEIKI RAUDLA Viljandist

Ajaleht Säde, 25. veebruaril 1959: “Paar-kolm nädalat tagasi oli Väätsa 7-kl. koolis sündmus, mis lükkas tavalised koolielu sündmused tagaplaanile ja andis mõtteile uue suuna. Nimelt peeti ülekooliline koosolek, kus arutati õpilaste kolhoosi asutamise küsimust.

Õieti küll väljendati koosolekul mõte, mis paljude kuude jooksul oli olnud kõikide pioneeride ja õpilaste igatsuseks. Esimese, teise ja kolmanda klassi lapsed istusid esimestes ridades ja olid ärevil, et kõike nii pikalt ja põhjalikult arutati. Kolhoosi tahtis ju igaüks.

Kui valtulastel on “Sputnik” ja nad saavad tööga hakkama, ega siis väätsalased kehvemad ole! Üle kahe ja poole tuhande normipäeva töötasid nemadki möödunud suvel kolhoosides välja ja kooliaed oli ka eeskujulikult korras. Selles küll keegi ei kahelnud, et oma kolhoosiga samuti toime tullakse.

Väiksemad lootsid, et nüüd samas kohe asi ära otsustatakse. Kuid kõik läks veidi teisiti. Sellel koosolekul valiti alles organiseerimisgrupp, kes pidi hakkama avaldusi vastu võtma ning tulevase kolhoosi põhikirja välja töötama. Margit Toome tegi ettepaneku valida tulevase kolhoosi esimeheks Eimo Kaugeranna. Värni Kulland soovis sellel kohal muidugi näha Oleg Beljakovi. Nimetati veel ka teisi kandidaate. Hiljem hääletamisel selgus, et kõige rohkem hääli oli Eimo poolt. Siis valiti veel juhatus ja revisjonikomisjon.

Elevust tekitas küsimus, missugust nime hakkab kandma tulevane kolhoos. Ettepanekuid oli mitmeid, kuid suurima arvu hääli sai Marju Üllaste ettepanek: nimetada uus kolhoos “Sõpruse” kolhoosiks.

“Nii. Väätsa külanõukogu on ühe kolhoosi võrra rikkam ja kevadel läheb meil siis kibedaks võistluseks lahti,” alustas oma sõnavõttu 9. Mai kolhoosi esimees sm. Toome. Kolhoosnikud naeratavad rõõmsalt. Ka sellest oli pioneeridel omavahel juttu olnud, et oma kolhoosis kasvatavad nad suuri saake. Igatahes suurtele kolhoosidele alla ei anna. Ja talveks on internaat toiduga varustatud.”


MÕTE

RAIMO AAS

Tänavune aasta loom on karu. Eestis elab tuhat karu, aga optimaalne oleks kaheksasada. Seega tuleks kahesajale karule anda hundipass (hunt on Eesti rahvusloom).

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Kohtumine endise ametivennaga

Kunagi töötasid koos ühes jaamas kaks noort telegrafisti. Üks neist oli rohkem õpihimuline, teine pigem töömees omal alal. Töömehest sai väikese X linna jaamaülem, aga õpihimuline jätkas õpinguid ja hakkas edasi ronima ametniku karjääriredelil.

Möödusid aastad. Endisi kaasteenijaid oli elutee juba ammu lahku viinud ja kumbki ei teadnud teineteise saatusest midagi. Ühel päeval sai üks neist, nimelt jaamaülem, telegrammi, kus oli kirjas, et teedeminister on uueks teedeülemaks määranud insener Leonid Katski ja lähiajal tuleb ta X linna jaama tööd üle vaatama. Jaamaülem luges veel kord telegrammi ja talle tundus, et oleks nagu tuttav nimi sellel uuel teedeülemal. Ega ometi tema endine kaasteenija? Ja kui olekski, ega see veel tähenda, et uus teedeülem endise ametivenna ära tunneks. Pealegi ei taha ülemused ju olla oma alamatega mingis sõprusvahekorras, veel vähem tahavad nad välja näidata, et nad on kunagi alamastmel olnud samaväärsed töötegijad.

Hoolimata sellest, kas tegu on endise teenistuskaaslasega või mitte, peab selleks ajaks, kui uus teedeülem tuleb jaama kontrollima, jaam olema korras, et mitte saada peapesu. Ja suhtlemisel tuleb käituda ametlikult.

Tuligi uus teedeülem jaama iga-aastast kontrolli tegema. Jaamaülem tundis kohe ära – oligi tema endine teenistuskaaslane. Ka ülemus tundis ära oma endise sõbra.

“Keda ma näen! Aleksei, sina siin!” hüüdis ülemus jällenägemisrõõmust.

“Just nii, mina Aleksei siin,” ütles jaamaülem, seistes sirgelt ja vastates valjuhäälselt nagu sõdur kindrali ees.

Saades kunagiselt töökaaslaselt sedavõrd konkreetse tooniga vastuse läks teedeülem “sina” pealt üle teietamisele.

“Kuidas elate?” tundis ülemus huvi.

“Vastavalt raudteede seaduses ette nähtud korrale ja otsese ülemuse antud juhtnööridele ning tegutsedes kooskõlas mulle saadetud ringkirjade sisuga,” oli jaamaülema vastus.

Teedeülem vaatas jaamaülemale imeliku pilguga otsa – selle vastus oli nii ametlik, et teedeülemal kadus igasugune lust familiaarsusteks ja koos asuti jaama ülevaatust tegema.

Kui ülevaatus oli edukalt läbi, tahtis teedeülem näha ka jaamaülema korterit, mis asus jaamahoone tagumises küljes. Korterisse sisse minnes nägi teedeülem hulka lapsi. “Oh kui palju lapsi! Kõik teie omad? Kunas te olete jõudnud saada neid juba nii palju?” imestas ülemus.

“Seadusega kooskõlas teenistusest vabal ajal,” oli jaamaülema vastus.

TÕSI TAGA

ANDRES ÜLVISTE
Lumelükkamist ei tohi edasi lükata!
Viha alla tasub sattuda üksnes saunalaval.
Isegi hädavajaduse puhul pole vaja hädaldada!
Kui poliitik ei võta vastutust, siis ta võetakse vastutusele.
Mõni läheb, kuhu jalad viivad … kas või üle laipade.
Riigivalitsemine on tegelikult ju kobarkäkitegu!
Hoia pöialt, aga igaks juhuks hoia alt!
Kas müüdimurdja on müütiline olend?
Osav riigimees suudab isegi boikotti boikoteerida.
Loll paneb allakäigule õla alla.
Asjalik lähetus läheb asjaks!
Uusrikas tundis puudusest puudust.
Suflöör sõi sufleed.
Kõlakad ei oota kooskõlastamist.
Vaikus on hea ja headus on vaikne.
Kui ei väsi ülemus, siis tekib üleväsimus!
Kunagi vajub ka valgustusaeg aegade hämarusse.
Mõne küsimuse puhul puhkeb üksmeelne vaidlus.
Kange mees võtab suitsule tuld tuldsülgava lohe käest!
Kõige lihtsam on mitu sammu ette mõelda paigalmarsi puhul.

TÕRRE PÕHJAST

ROBERT KÕRVITS

Viljandi on minu jaoks ainulaadne linn, kus ka mittemidagitegemine tundub sisukas.