Võitlus Fergana pärast

Tulge koos Maalehega avastama põnevat Usbekistani!

Esimene reis on juba välja müüdud. Lisareis toimub 7.–18. aprillini.

Ainulaadse eriprogrammiga Maalehe lugejareisil sõidame linnast linna piki vana Siiditeed, kus tuhandeid aastaid liikusid kaamelikaravanid väärtuslike kaupadega. Islamimaailma kaunimad linnad Hiiva, Buhhaara ja Samarkand, mis on paljude lääneeurooplaste kujutlustes kui oriendi ilu müütilised sümbolid; rikkalikud turud värviliste kangaste, vürtside ja päikeseküpsete puuviljadega ning kaunid mošeed. Unikaalsust lisab ööbimine ehtsas jurtas.
Reisi hind ööbimisega kahekohalises toas on 1680 eurot või 1830 eurot ööbimisega ühekohalises toas. Reisi korraldab Go Travel.

Lisainfo ja broneerimine: www.maaleht.ee/usbekistan, e-kirja teel maaleht@gotravel.ee või telefonil 631 0126.

Kahel kolmandikul Usbekistani alal – Turaani madalikul – laiub Kõzõlkumi kõrb (“punane liiv”). Kõzõlkumi keskosas on ka madalaid mägesid ja kivikõrbe. Kagus kõrgeneb Turaani madalik mäestikueelseks tasandikuks Karši stepiks.

Riigi lõunaossa ulatuvad Pamiiri-Alai mäestiku külgmised – Turkestani, Zarafšoni ja Hisori – ahelikud. Turkestani ahelikust põhja jääb Lõuna-Näljastepp. Hisori ahelikus piiril Tadžikistaniga asub ka riigi kõrgeim mäetipp 4643 m.

Turkestani ja Zarafšoni aheliku vahele jääb Usbekistanis 400 km ulatuses ida–lääne suunaline Zarafšoni org. Just seal asuvad inimajaloo ja kultuuri seisukohalt olulised Kattakurgoni, Navoii ja Buhhaara oaas.

Maa idaosa hõlmavad Taš­kendi oaas ja Fergana org, mida eraldavad teineteisest Tian Shani lääneahelikud Kurama ja Tšatkal. Kirdeaheliku Ugomi lõuna- ja idaalad on tugevalt seismilised. See on toonud kaasa traagilisi purustavaid maavärinaid: Taškendis 1868. ja 1966., Andidžonis 1889. ja 1902. aastal.

Fergana oru pärast on vallutajad sajandeid veriseid sõdu pidanud. Fergana on Kesk-Aasia tsivilisatsiooni häll. Pindalalt Eestist poole väiksem, kuid seal elab üle 10 miljoni inimese.

Enne Stalini piirijoonistamist oli Fergana alati olnud üks terviklik organism. Pärast Stalini piiritõmbamist said Ferganast tüki kolm kunstlikult joonistatud Kesk-Aasia Nõukogude Liidu vabariiki. Usbekistan sai suurema osa orust, Kõrgõzstan oruga piirnevate mäeahelike nõlvad ja Tadžikistani piiridesse lõikub sügava ussijätkuna lõunapoolne sissepääs orgu.

Etnilisest kirevusest tingitud pinged ootasid oma aega. Niipea kui Nõukogude Liit hakkas kokku varisema, lõid need pinged kohe ka välja.
Usbekistan

Eluks kõige vajalikum

Äärmiselt kuiva kliima tõttu on jõgesid Kesk-Aasias vähe. Kõige suuremate – Amudarja, Sõrdarja, Zarafšon, Kaškadarjo – vett kasutatakse laiaulatuslikult niisutussüsteemides.

Amudarja vee ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks on põhjustanud Araali mere kokkukuivamise ja paljude põllumaade sooldumise. Afganistanist Hindukuši mäestikust alguse saav Amudarja voolab alamjooksul loodesse 1200 km ulatuses läbi kõrbe enam-vähem Türkmenistani–Usbekistani piiril. Jõe vasakule kaldale jääb Karakumi, paremale Kõzõlkumi kõrb. Praegu kuivab Amudarja juba enne jõudmist paika, kus kunagi lainetas Araali meri. Varem moodustas jõgi suudme alal suure delta, enamik harusid pöörasid põhja ja suubusid Araali merre.

Sõrdarja alguseks peetakse Narõni ja Karadarja jõgede ühinemiskohta Fergana orus. Usbekistani territooriumile jääb jõe ülemjooksu osa, Fergana orgu läbiv kagu–loodesuunaline lõik. Suuremas osas voolab Sõrdarja Kasahstani pinnal põhja pool Kõzõlkumi kõrbe itta.

Fergana on Kesk-Aasia tsivilisatsiooni häll. Pindalalt Eestist poole väiksem, kuid seal elab üle 10 miljoni inimese.

Ka Sõrdarja kuivab juba enne Araali mereni jõudmist, sest põldude niisutamiseks tarbitakse ülemääraselt jõe vett. Kunagi suuruselt neljas järv maailmas – Araali meri – on praktiliselt kokku kuivanud. Vesi on tekitanud pingeid Usbekistani ja naabrite vahele.

Eriti keerulised suhted ja piiriprobleemid olid Usbekistanil isikliku diktatuuri kehtestanud Islam Karimovi võimu ajal Tadžikistaniga. Seda nimetati lausa külmaks sõjaks kahe naaberriigi vahel. Sellel on ka teatud ajalooline taust, sest tadžikid on pärslased – piirkonna ainus rahvas, kes ei kuulu türgi keelkonda ja kultuuriruumi.

Ebaloogiline piirijoon viis selleni, et Usbekistan mineeris paljud vaidlusalused lõigud. Igal aastal said nendel miiniväljadel surma pahaaimamatuid põlluharijaid.

Pärast diktaator Karimovi surma võimule kerkinud Šavkat Mirzijojev on samuti autoritaarne juht, kuid ta on parandanud suhteid naabritega. Miiniväljad piiril on likvideeritud ja Usbeki piirivalvurid ei tulista enam valimatult piiriületajaid nagu varem. Ilmselt ei ole Usbekistani suhted Kõrgõzstani ja Tadžikistaniga olnud kunagi varem nii head kui praegu.
Timuri impeeriumi pealinna Samarkandi südames asub Registani väljak, mida ümbritsevad kolm medreset.

Vaeselt ja autoritaarselt

Riigi välispoliitika heitlikkust Venemaa ja Hiina vahel näitavad kujukalt suhted Kolle­ktiivse Julgeoleku Lepingu Organisa­t-­­­­ siooniga. Venemaa juhitav sõjaline liit korraldas äsja esimese välissekkumise operatsiooni Kasahstanis. Usbekistan oli organisatsiooni asutajaliige 1992. aasta kevadest, kuid keeldus 1999. aastal lepingut pikendamast. Liitus organisatsiooniga taas 2006. aastal, et sealt 2012. aastal uuesti välja astuda.

Šavkat Mirzijojevi avatuma majanduse poliitika on toonud riiki Hiina kapitali. Veel kuus-seitse aastat tagasi peeti Usbekistani Kesk-Aasia riigiks, mis kõige vähem sõltus Hiinast. Praeguseks on Hiina kaubavahetusmahult Usbekistaniga Venemaast möödunud. Hiina investeeringute mahult jääb Usbekistan veel alla Kasahstanile, näis, kui kauaks.

RIKAS MAAPÕU

Usbekistanis on arvestatavalt hinnalisi maavarasid

Kullavarudelt ollakse neljandal kohal maailmas ja kaevandamismahult 7. kohal; vasevarude poolest 10.–11. kohal, uraanivarudelt 11.–12. kohal ja kaevandamismahult 7.–8. kohal maailmas. Põllumajanduses ollakse endiselt maailma viie suurima puuvillatootja hulgas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid