JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist
Ööbik ja bürgermeister

Ühes linnas oli kunagi ammu kena väike park. See oli veidi räämas ning vahel käisid seal joodikud istumas ja laulujoru ajamas.

Ükskord otsustasid mõned linnakodanikud pargi korda teha. Alustuseks said nad ühe ööbikuga kokkuleppele, et too seal vabal ajal laulaks. Ööbik oli nõus, kuid soovis, et keset parki pandaks väike kullatud sammas, et ta oleks paremini nähtav ja kuuldav.

Ühel päeval see sündiski. Kullatud sammas seisis keset platsi ja ööbik laulis rahva rõõmuks laule, mida oskas. Seda käisid kuulamas ja vaatamas paljud isegi teisest riigi otsast. Tuldi hobusega ja jala, paljud jäid isegi linna võõrastemajadesse ööbima.

Aga siis saatis pargi ääres elav lesknaine linnavalitsusele kirja, kus teatas, et ööbiku­laul ei lase tal oma mõtteid mõelda ja kuldse samba kiirgav valgus segab magama jäämist.

Kui linnavalitsus ei peaks tema palvet kuulda võtma, ähvardas naine minna kreisikohtusse.

Noor bürgermeister ehmatas selle peale nii ära, kutsus töömehed ning andis käsu ööbik puuri ja sammas kasti panna. Töömehed nägid palju vaeva, kuid lõpuks olid nii ööbik kui sammas kasti pandud. Lõpuks jäi lesknaine rahule.

Siis aga tegi keegi linnulauluarmastaja kasti sisse väikese augu ja nüüd said inimesed käia ööbikut läbi lukuaugu piilumas ning talle terakesi viimas. Kui nad kõrva augu juurde panid, kuulsid nad vahel vaikset ööbikulaulu.

Bürgermeister kartis, et seegi võib lesknaist vihastada ja nii palkas ta uued töömehed, kes viisid lõpuks kasti koos ööbikuga minema. Aga sellestki polnud kasu. Rahvas kutsus nüüd parki Ööbiku pargiks ja käis seal ööbikulaule vilistamas.

PAETISME

JÜRI PAET
Kui tõde on valus kuulata, tuleks võtta valuvaigistit.
Üleannetu inimene on see, kes on annetanud rohkem kui vaja.
Ütle, kui suur on su elektriarve, ja ma ütlen, kas sa rahalist toetust saad.
Eesti võim pluss kogu maa elektriga diskrimineerimine.
Seoses elektri utoopiliste hindadega on Eestis lubatud nüüd ka eutanaasia.
Elektri hinna tõusuga valitsus rahalist toetust ei paku, küll aga vaesematele moraalset toetust.
Toidu hindade tõusuga algab üle-eestiline kaalulangeta­mise kampaania.
Soojusfirmad plaanivad tõsta ka kondiauru hinda.

PEEN HUUMOR

ARSENI MÜRK

Kaks vanamemme vestlevad bussis – mõlemal on kuulmisega raskusi.

“Tänavu on porgandid nii väikesed.”

“Aga võib-olla on tal hea süda.”

ANEKDOOT

ANDRUS TAMME huumorikogust

Mees kohtub endise klassivennaga, nüüdse arvutipoeomanikuga, ja on nördinud: “Kuulge, ma saan aru, et sööt ja kütus on kallinenud ning seetõttu on liha ja munad kallinenud. Saan aru, et elekter ja taimsed rasvad on kallinenud ning või ja piima tootmiskulud on kallinenud. Aga kuidas saab Hiina arvutihiir poole aastaga 70 protsenti kallimaks minna! Äkki olen loll ja ei saa millestki aru?”

“Ei.”

“Võib-olla on tootjahinnad järsult paisunud?”

“Jälle valearvamus.”

“No mis siis? Kuidas seda seletada?”

“Vaata, mina tahan süüa liha, mune ja võid.”

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Häda õpetab leidlikkust

Kord suvel kutsusid Pärnu linna noorsportlased grupi Tallinna sportlasi koostreeningute tarbeks mõneks päevaks Pärnusse. Kuna vastuvõtjad polnud majutuskohtade eest hoolitsenud, asusid Tallinna sportlased elama võõrastemajja.

Võõrastemaja peremees, kes lahkumisele eelneval päeval sportlastele arve esitas, tahtis neid kui juhuslikke külastajaid tüssata, olles soolanud arve õige suureks. Kuna sportlastel oli raha vaid tagasisõidu rongipiletite ostmiseks, arve tasumiseks aga üldsegi mitte, otsustasid sportlased võõrastemajast arvet tasumata jalga lasta.

Kuidagi oli võõrastemaja peremees vist Tallinna poiste plaanist ikkagi haisu ninna saanud, sest ta ei lasknud neid silmist.

Poistel oli aga hea nõu varuks. Viimasel Pärnus viibimise päeval jätsid nad teise korruse ühte tuppa paar kaabut akna kõrvale nagisse rippuma ja teise tuppa aknalauale mõned portfellid lebama ning seejärel lahkusid majast, jättes mulje, nagu läheksid nad veel enne lahkumist korraks linna peale jalutama. Peremees, nähes maha jäänud asju, lukustas tubade uksed, uskudes, et asi on kontrolli all, sest ega need Tallinna poisid ilma asjadeta ära sõida.

Aga asjalood arenesid nii, et peremehel jäi oma soolane üüriraha saamata ja sportlased said ikkagi oma maha jäetud asjad kätte. Nimelt olid noormehed kaabudele ja portfellidele nöörid külge sidunud ja nöörid rippusid nüüd lahti jäetud akendest alla.

Teinud tiiru kõrvaltänavas, läksid poisid kiirel kõnnakul võõrastemaja juurde tagasi ja tõmbasid endale kuuluvad asjad alla. Seejärel kiirendasid veelgi sammu ja nõnda pooljoostes jõudsid rongijaama, kust peatselt väljus rong Tallinna. Kas kogu lugu sellega ka lõppes, pole teada antud.

SÕNAMÄNGE

TARMO VAARMETS

Kui kadekops ja tulumaks lähevad riidu, lepitab neid lahke süda.

Kui algab jutt rumalal, siis on rutt jumalal.

Kes ei taha sattuda talvel palatisse, peab investeerima palitusse.

Ka neisse, kes maski ei kanna, tuleb suhtuda kannatlikult.

Siga võib käituda kärsitult, aga mitte kärsatult.

Kasvava kuuseisu tõttu kasvab kobrastel kuuseisu.

Tipp on tänapäeval tippjuht, Täpp täppisteadlane.

Kuulekad kodanikud desinfitseerivad end, mittekuulekad desinformeerivad.

TÕRRE PÕHJAST

VELLO VIKERKAAR

Loll teab – või vähemasti

aimab – peaaegu alati, et ta

on loll. See, et te talle seda näkku

ütlete, ei tee teda targemaks, vaid paneb teid ainult tema vaenlaste nimekirja.

VÕLLANALI

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Elas kord ühes Aafrika riigis erakordsete võimetega nõid. Kui keegi teda vihastas, pani ta tolle maja lävele valge kepi. Ja inimene suri kolme päeva pärast. Siis aga vihastas nõid ühe valge turisti peale. Ja viis tema juurde valge kepi. Valge mees ei teinud väljagi. Hakati uurima, miks valge mehega midagi ei juhtunud. Selgus, et talle polnud keegi öelnud, et pärast valge kepi nägemist ootab teda surm.

LOOSUNG

RAIMO AAS

Tõel ei tohi olla vale hind!