Külma närviga värbkakk peab jahti endast isegi poole suurematele lindudele

| METSALEHT |

Enamiku aastast elutsevad värbkakud suuremates metsalaamades, eriti vanades kuuse-segametsades või laialehistes salu­metsades.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Viimastel nädalatel on koduaeda lindudele mõeldud toidumajja sattunud õige tihti oravad ja ka seitse tutt-tihast. Kui oravad toimetavad tihti suuremates aedades, siis tutt-tihased puistutest väljuma ei tiku. Suurem tutt-tihastele koduks olev okaspuumets on aiast suisa 75 meetri kaugusel. See võib tunduda lühikese vahemaana, kuid metsatihastele on see piisavalt pikk takistus, mille ületamiseks peab olema mõjuv põhjus. Kodumetsas ringi liikudes tabasin ka tutt-tihaste ärritajad – värbkakud.

Just nimelt värbkakud, mitte värbkaku. Küllap on kodumets nende pisikeste röövlindude omamoodi piirialaks, sest aeda tikub neist kahest vaid üks. Kaht värbkakku annab väikelindudel tihedate okste vahel märgata, mistõttu tikuvad nad nüüd veidi avatumasse keskkonda, kus toimetab üks röövlind. Harilikult värbkakud sügistalvisel ajal nõnda lähestikku ei tegutse, kuid juba sügisõhtutel värbkaku kontserte kuulates sain aimu, et piirkonnas toimetab enam kui kolm värbkakku.