Angerjapüügi numbrid on aastatega tõesti palju vähenenud. 2004–2007 püüti Eestis rannikumerest 12 tonni täismõõdulist angerjat, kuid 2021. aastal oli väljapüük sealt vaid 700 kilo angerjat, Võrtsjärvest aga 35 tonni. On arvata, et ka Võrtsjärvel angerjapüük ja kalurite tegevus tasapisi hääbub.

Angerja levipiirkond on lai, kala arvukuse languse põhjuseid on mitmeid ja teadlastel pole veel kujunenud üksmeelt, kas kogu angerjapüük tuleks ära lõpetada. Angerja asustamise tulemused ilmnevad pika perioodi järel ja klaasangerja kättesaadavus väheneb rahvusvaheliselt, kuigi ta on üks väheseid kalu, mille asustamine veekogudesse majanduslikult ära tasub. Enamik angerjapüügist toetubki praegusel ajal asustamisega loodud varule.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid