Katsumused relvaloa pikendamisel: kas nõuded on liiga karmid?

„Kui riik teeb mulle minu enda kaitsmise nii pööraselt raskeks, kust peaks mul siis tekkima sügav soov sellist riiki kaitsta?” mõtiskleb 15 aastat relva omanud ja seaduses ettenähtud nõudeid järginud mees.

„Ilmselt pani Mikk Tarraste juhtum tööle politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametnike peakesed karmistamaks relvaomanikuks olemise nõudeid. Aga nagu teada, on ka põrgutee heade kavatsustega sillutatud,” mõtiskleb väikelinnas elav Ott (isik on toimetusele teada).

Siin on 15 aastat relva omanud ja seaduses ettenähtud nõudeid järginud mehe arutelu.

„Varem kehtinud korra kohaselt tuli relvaloa pikendamiseks esitada PPAle perearsti poolt väljastatud tervisetõend ja relv kontrolliks. Samuti külastas ametnik relvaomaniku kodu, et tutvuda relva nõuetekohase hoidmisega. Kui kõik oli okei, pikendati luba viieks aastaks. Oli ju relvaloa taotlemisel sooritatud juba teooriaeksam ja laskekatse ning esitatud psühhiaatri tõend.

Nüüd tuleb aga psühhiaatri tõend, lisaks perearsti tõendile, saada ka relvaloa pikendamisel. Näib loogiline, kui poleks teada, kui raske (kui mitte võimatu) on saada mõistliku aja jooksul ükskõik millise psühhiaatri jutule. Tärminid loa pikendamiseks on aga lühikesed ja karmid.

Küsimustele vastab Põhja prefektuuri lubadegrupi juhtivmenetleja Anneli Annist.