Lugesin hämmastusega Ekspressist Tarmo Vahteri lugu, kuidas Eesti kohus arutas kaasust, kas pagaritöökojas töötanud vangid tohtisid seal süüa saiakesi – üksnes praaki –, mis ei kukkunud nii täiuslikud välja, et neid müüa kinnipidamisasutuse sööklas.

Kui sa töötad pagaritöökojas, kõigi nende ahjude ja lõhnade keskel, siis on täiesti ebainimlik keelata inimesele saiakest. See on lisakaristus, millist pole Euroopa õigusruumis ette nähtud.

Meil kasutatakse ju kohtutes pidevalt sellist konstruktsiooni, et asja tuleb hinnata nii, kuidas mõistlik inimene sellest aru saab. Mõistlik inimene ütleks: kui saiakesi jääb puudu, võib neid juurde küpsetada!