Tegelikkuses ei ole Putini ja kelle tahes demokraatliku liidri võimalused võrreldavad. Ei saa Macron Moskvast SMSi abil nipsust Force de frappe'i käivitada. Ei saa Leedu valitsus parlamendi teadmata Valgevene väetistega kaubelda. Ja näiteks: ehkki Mannerheim soovitas Soomel Staliniga mitte sõtta minna, polnud otsustajaks tema, vaid valitsus. Mis omakorda vajas Eduskunna otsust. Aga kui Sergei Šoigu juhtub Putinile „valesti“ soovitama, siis pole asja ei Medvedevil ega duumal.

Ainuvalitsuse väike häda ongi see, et valitseja ei pea arvestama teistega, ei pea neilt ka nõu küsima ega saama. Ning ega tihata andagi ju – mine tea, mis juhtuda võiks, kui su jutt ainuvõimsale ei sobi. Samal ajal peab peaminister Kaja Kallas aeg-ajalt arvestama, mida võivad tunda ja tahta tema koalitsioonipartnerid Yana Toom ja Oudekki Loone.