Valitsus ärgitab kodanikke kriisivalmidusele

Eestit küll otsene sõjaline oht ei ähvarda, kuid sõjategevus Ukrainas tooks meile paratamatult kaasa mitmeid mõjutusi ning riik on soovitanud kodanikel end võimalikeks kriisideks valmis seada.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

“See, mis toimub praegu Ukraina piiride lähedal; see, kuidas Venemaa oma sõjavedru on üles vinnastanud – seda pole viimase 30 aasta jooksul niisuguses mahus juhtunud. Sellist asja meie pole näinud,” ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm nädala algul praegust olukorda kommenteerides.

Palm märkis, et üks asi on ähvardada agressiooniga tühjalt kohalt, kuid praegu on tehtud kõik ettevalmistused selleks, et Ukrainas ulatuslik agressioon läbi viia. Kindralmajor nentis, et Venemaa on pannud oma tegevuste alla nii suure hulga ressurssi, et seda võib olla isegi keeruline hoomata.

Ta tõi näiteks, et ühe pataljoni transportimiseks on vaja üht raudtee-ešeloni, mis arvudes tähendab, et ühest kohast teise tuleb viia 700–800 inimest ning selleks kulub korraga 60 vagunit. See on juba väga suur rong. “Aga Venemaa on suutnud kohale viia üle 100 000 inimese. See on olnud kestev ja sihikindel tegevus, mida me oleme pealt näinud,” lausus ta.