10.03.2022, 00:00

Ärme eitame, parem aitame!

JUHTUNUD LUGU • MÕISTATUSI • PAETISME • TÕRRE PÕHJAST • KIIKS • KARIKATUURID • PILKEID

FOTO: TARMO VAARMETS

MÕISTATUSI

Sotsiaaltöötajate eriline huviobjekt enamikus muinasjuttudes.

Palju lubav, andev ja kandev, kõiki unistusi täitev, teisalt pettev ning manipuleeriv, pudelis kantav ja vahel ka sõpradele pakutav, üledoseeritult surmav nii muinasjutus kui tegelikus elus.

Toru ühes ja till teises käes.

Üks mees üle valla ja sada naist talla alla.

Avab kõige paremini mehel olemuse ja naisel sisemuse.

Keda lollitab, keda kollitab, keda kosutab, keda kimbutab, keda köidab ja keda köietab.

Nautimiseks vajab teiste omasuguste seas kõva löömat.

Ujuda ei anna, aga uppuda annab ja saasta kannab.

Särab kui kuld, lendab kui ingel ja paneb surnulgi ihu elama.

Kargab kõrgelt, kuid käitub kõrgilt.

Ise ihualasti, aga oma pea värvib üle aasta punaseks.

Veidi nartsu, aga rohkelt härrast ning vähe isast.

Odav praena, kallis kraena.

Ennast näitab vaimsemana, aga kumab vaimutuna.

Tola keskel ja tuhat tarka oma raha eest rahuldatult lolliks tehtud.

Üks pulk ajab teist pulka järjekindlalt taga.

Tegutseb pimeduse varjus, ajades valgust kannatavaid asju.

Nii elus kui muinasjuttudes üks peamisi ahistamise, tõrjutuse, süüdistamise, verbaalse ja füüsilise vägivalla ohvreid.

Seisab paljajalu suure tee ääres, väriseb üleni, aga keegi möödasõitjatest ei võta eladeski peale.

Vastused (vales järjekorras): vanapagan, trumm, vann, tööd rügav alaealine vaeslaps, džinn, haab, öövalvur, tsirkus, redel, lips, pihlakas, õpetaja, trianglimängja, lambakari, alkohol, kanep, laibakärbes, karusloom, kirp.

PAETISME

JÜRI PAET

Mõttetute inimeste mõtted on mõttetud.

Täis kõhuga on raske püksirihma pingutada.

„Tööle, tööle, kurekesed!“ – ainult nii saate iivet tõsta.

Seenevihma korral tuleb kaasa võtta korv, mitte vihmavari.

Kaalujälgijast saab nälgija.

Kui kingsepp jääb oma liistude juurde, siis on kerge teda ennast liistule tõmmata.

Mullikas on mullijook slängis.

Taganedes tuleb olla ettevaatlik.

Täisjõuline meesterahvas võib olla ohtlik, kui ta on täis ja jõuline.

Kas taskuvargad on käinud osavate käte ringis?

OMi pronks on meile puhas kuld.

Vaimult vaesele inimesele vaim peale ei tule.

Lahtisele haavale soola raputamisega tuleks olla ettevaatlik, et üle ei soolaks.

Kellel luukere kapis, see ärgu koera koju võtku.

Enne teise ilma lahkumist kustuta tuli.

Ega kõik tulipead ole peast soojad.

Eesti rahvusloomaks võiks olla kadeduseuss.

Miks vaadatakse vahel läbi sõrmede, kuid mitte kunagi läbi varvaste?

PILKEID

ANDRUS TAMME huumorikogust

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s muutis Venemaa majandusreitingu hindelt BBB hindele NSVL.

Kes võib nüüd veel väita, et koroonavastasel vaktsiinil Sputnik V puuduvad kõrvalnähud?

Tulevikus puudub vene nutitelefonidel funktsioon „lennurežiim“, kuna selle järele puudub vajadus.

Venemaa mehed olid tänulikud firmale Apple, et nad peatasid oma uute telefonide müügi enne naistepäeva.

Kui Stirlitz ei saanud õlle eest maksta oma pangakaardiga, sai Müller kohe aru, et tegu on Vene residendiga.

Tarkusetera Venemaalt. Kui teil on rublasid, siis vahetage need müntideks – sellisel kujul võite need anda metallikogumise punkti ja saada vastu päris raha.

Venemaast mõistusega aru ei saa. Nõukogude Liidus seksi ei olnud, aga lapsed sündisid. Praegu jälle ei ole Venemaa ametlike kanalite järgi sõda, aga ohvrid ja purustused on.

Venemaa. Lapselaps küsib vanaisalt: „Vanaisa, kuidas oli elu Nõukogude Liidus?“ Vanaisa: „Oota, lapsuke, varsti näed ise.“

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Mõnele tüübile on tasku pihta löömisest vähe… Talle tuleb ikka korralikult vastu pead anda!

Inimene saab olla inimesele hunt üksnes seetõttu, et suur osa inimestest on lambad!

Mida pikem tuleb su liug, seda kauem pead ju pärast kelku mäest üles vedama!

Pea ikka silmas, mida kõrva taha panna, et hiljem saaks seda nina peale visata!

Mõnes abielus on asjalood nii, et kiivus paneb kiskuma ja siis kisub kõik kiiva.

Üksnes loll on meelsasti nõus olema tühikargaja hüppelauaks ja käegalööja käepikenduseks.

Kui kelleltki lendav vaip alt ära tõmmatakse, siis võib ta päris kõrgelt kukkuda.

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist

Lõbus Viljandi: „Looti läksin ma...“

Sakala kirjutas 6. aprillil 1929: „See oli ühel ilusal lihavõtte- või munadepüha õhtupoolikul, kui Loodi restorani poolt nähti Paistu poole suure kiirusega sõitvat autot, milles istusid, nagu hiljemini selgus, mitu Viljandi kõvemat meest ja mõned preilid. Kõigil oli tuju muidugi kõige parem, sest autost kostis tugev laul ja kisa, mille põhjuseks olevat olnud viibimine Loodi restoranis, kuhu sõidetud juba hommikul vara, et sealt siis edasi sõita mune otsima.

Kuid kõrtsis läks aeg nagu lennates klaasi tõstes ja preilikestega juttu vestes, ning oli juba õhtupoolik, kui märgati ja meelde tuli lubadus edasi sõita. Kohe kraamiti ka kraam kokku, tehti veel kõvad napsud ja auto vuras uhkelt Paistu poole.

Kuid enne Paistut tuli õnnetus. Nimelt on Viljandi poolt Paistu mineval teel just Paistu juures asuv mägi lund täis tuisanud, kust läbisaamine autoga päris võimatu. Seda ei pannud autosõitjad rõõmsate peade tõttu aga tähele ja sõitsid edasi, kuni keset mäge enam edasi ei jõutud ja kuhu auto end siis korralikult sisse kaevas. Nüüd nähti kuraasikaid külalisi küll ümber auto ringi käivat, kuid teha polnud midagi ‒ mis ei lähe, see ikka ei lähe.

Viimaks väsisid või tüdinesid nad sest auto tööst, sest varsti istusid nad maha lumele, kraamisid võileivad välja ja lasid pudeli ringi käia, et tuju ei väheneks. Preilikesed istusid lumel õhukeste kleitidega, mehed ilma mütsideta, kõigil oli vist elutilga mõjul soe küllaltki.

Hiljemini linnas oli neil nohu muidugi kindlasti. Oli juba peaaegu pime, kui auto nende, s.t sõitjate „kaasabil" ja muidugi ka möödaminejate kaasabil välja tiriti ning sõit võis alata. Auto ei vuranud nüüd enam mune otsima, vaid tagasi Viljandi poole tugeva laulu saatel. Kaua oli ööpimedusest veel kuulda: „Looti läksin ma ja Looti läksid sa-a-a-a-h...“

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!