Metsades ja aedades tuleb pidada pesitsusrahu, et linnupoegadel oleks võimalus suureks kasvada

Lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil tuleks pidada pesitsusrahu. See on vajalik uue põlvkonna linnupoegade suureks kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad paluvad nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida linde haudumise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kaitsealadel tuleb hoiduda raietöödest 15. märtsist kuni 31. augustini, majandusmetsas 15. aprillist kuni vähemalt 15. juulini.

Lindude pesitsusperioodil tuleks hoiduda metsaraiest, aias puude, põõsaste ja hekkide pügamisest. Samuti tuleks puutumata jätta oksa- ja risukuhjad, kuhu linnud võivad pesa teha. Heinateo võiks lükata suve teise poolde. Vältimatu niitmisvajaduse korral tuleks seda teha ala keskelt äärte poole. Kassidele on lennuvõimetud linnupojad kerge saak, seepärast tuleks oma lemmikloomad hoida toas või õues range järelevalve all.

"Olen teinud rähni ja haudelinnustiku seiret sadades punktides Eesti metsades. Sellist paika, kus pesitsusajal ühtegi lindu ei ole, pole ma veel kohanud," lausus Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. "Linnud pesitsevad kõigis meie metsades. Seega peab metsaomanik arvestama, et kui ta pesitsusajal metsa raiub, siis tapab ta suure tõenäosusega ka linnupoegi ja seega rikub seadust."

Päästame Eesti Metsad esindaja Liina Steinberg meenutab, et Eestis on traditsiooniliselt metsa tehtud talvel. "Alles viimastel aastakümnetel on hakatud metsa tegema ka kevadsuvisel ajal. Kevadel ja suvel metsa raiudes ei hukku ainult linnupojad, vaid saab tugevalt kahjustada ka pinnas, levivad seenhaigused, lisaks pole sel ajal raiutud puit kvaliteetne," tõdeb ta.

Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud ligikaudu 80–100 linnuliiki. Lähikuude jooksul tutvustavad vabaühendused meie metsades elavaid linde ja nende pesaelu, et inimesed mõistaksid paremini pesitsusaegse raie mõju metsalinnustikule.