Metsamaa ja puitoodetesse seotud süsinik on kategooriad, mis on olnud seniajani ainukesed CO2 sidujad, teised kategooriad emiteerivad CO2 ja muid kasvuhoonegaase. „Kõik maakasutuskategooriad peavad panustama emissioonide vähenemisse, mitte metsandus ja puittooted üksi,” leiab Eesti Maaülikooli professor Marek Metslaid.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna kliimaekspert Annela Anger-Kraavi selgitab, et metsamaal mõõdetud elusa metsa CO2 sidumine hektari kohta oli 0,2% väiksem kui 2019. aastal. Selline muutus jääb hektaritagavara arvutusvea piiresse, samuti ei saa nii väikse muutuse põhjal arvata trendi muutumist.

„Üks tegureid, millega peame arvestama on metsade raadamine,” selgitab metsa süsinikuringet uuriv Maaülikooli professor Veiko Uri.

„Mingi osa sellest moodustavad näiteks Rail Baltica ja maanteede ehitus, kuid eriti suur hulk metsamaad on viimasel ajal raadatud looduskaitselistel eesmärkidel. Näiteks soode taastamiseks on raadatud 17 000 hektarit metsa. Selle kohta kui palju metsa on raadatud puisniitude taastamiseks hetkel riigil andmed üldse puuduvad.”