„Nende seas on näiteks betoonist hoonete keldrid, tunnelid ja maa-alused parklad. Mida sügavamal maa all need kohad on, seda parem,” kirjeldas Murd. Tema sõnul sobivad varjumiseks hooned, millel on tugevad kandvad seinad ja kus on vähe klaaspinda.

Asekantsleri sõnul tuleb välja valitud hooned esmajärjekorras üle vaadata ning välja selgitada, kas ja kui kiiresti on võimalik need varjumiskohtadena kasutusele võtta.

„Hoonete omanikega tuleb kokkuleppele jõuda, et neid saaks avalike varjumiskohtadena kasutusele võtta, sest see tähendab ka neile teatud kohustusi,” märkis Murd. Näiteks tuleb lahendada see, kuidas on tagatud inimeste ligipääs varjumiskohta, kui see asub büroohoone keldris. Lisaks tuleb hooned vastavalt tähistata.

Ühtlasi kutsus asekantsler korteriühistuid üles majade keldreid korda tegema, et need sobiksid varjumiseks. „Riik arendab välja avalikud varjumiskohad linnas, aga samas tuleks inimestel ka ise läbi mõelda, kuhu nad ohu korral varjuda saaksid,” sõnas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid