ARST SELGITAB | Miks tsiviilkäibes vähese kasutusega žgutt rindel nii oluline on?
“Žgutt on tõesti väga vana vahend,” ütleb kolonelleitnant Ahti Varblane esmaabivahendi kohta, mida tsiviilkäibes pigem välditakse. “Iga kord, kui suurtest sõdadest läheb mööda nii kümme ja rohkem aastat, hakkab žgutt oma väärtust kaotama. See on ka mõistetav, sest žgutt võib tekitada potentsiaalset vigastust, ja selle paigaldamine tekitab valu.”
Kui žgutt on jäseme peal tund või rohkem, tekivad arsti sõnul kahjustused.
Tsiviilmaailmas, kus abi saab kiiresti ja kannatanu jõuab ruttu haiglasse, võib võimalusel kasutada muid verejooksu sulgevaid alternatiive, kui on vastavad vahendid ja oskused.
“Aga sõjategevuses laskevigastuse korral on selged algoritmid, millal seda tuleb kasutada ning siis on see elupäästev vahend, millest saadud kasu on suurem kui võimalikud kahjustused,” sõnab Ahti Varblane.
Kui vigastatuid on massiliselt, siis on tema sõnul žgutt, mida on lihtne õpetada ja mis verejooksu sulgemise kiire vahendina elu päästab, igati omal kohal. See on ka iga sõduri esmaabikomplektis olemas ning soovitavalt mitte üks, vaid mitu.
“Muidugi oleks ideaalne verejooks tamponeerida, aga seda oskust õpetada ja teha on tunduvalt raskem. Komprimeeritav verejooks on trauma korral sagedasim surma põhjus haiglaeelses etapis, mida on võimalik vältida,” lisab Varblane.
NATO riikide sõjavägedes on varustusse tulnud veel verejooksu peatavad pulbrid, hemostaatilised sidemed, näiteks Celox ja QuickClot. Needki on jaomeediku varustuses olemas.
Pikemalt loe siit: Sõjaarst Ahti Varblane: sellised vigastused ei ole tavaühiskonnas levinud, rebitud jäsemeid kohtab haruharva
