Kunksmoori vanaema saab 90aastaseks

Kirjanik Aino Perviku teoseid lugedes hämmastab enim see, kuidas autor on näinud meie aja suurimaid valupunkte ette.

„Ei ole kahtlust, et Aino Perviku mõju Eesti lastekirjandusele on olnud suur, on ta ju kirjutanud järjepidevalt 60 aastat, ent alati mõjuvad ta teosed värskelt, nii teemad kui ka kirjastiil,” tõdeb Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge. Perviku suureks plussiks loeb ta ka seda, et autor ei ninnu-nännuta, vaid räägib asjadest otse ja ausalt, ning seda lapsed hindavad.

Anne, kes on lastekirjanduses süvitsi sees olnud 40 aastat, tõstab lauale hiiglasuure hunniku raamatuid, mis kõik juubilari südamest ja sulest on ilmunud. Perviku teostest ei puudu kunagi loodus, meri ja mets, ja tegelastele ei ole võõras miski, mis on inimlik. „Tema kangelased igatsevad vabadust ja avarust, võtkem kas või tuulelohe, kellele üldse ei istunud nööri otsas õõtsumine ja pilvepiiri üksnes õhkõrn puudutamine,” jutustab Anne.

Kõik algab lapsepõlvest

Anne tõstab lauale Eesti kirjandusklassika – „Kunksmoori”. Selle kaanel ilutseb paljudele tuttav Edgar Valteri joonistatud pilt saarel elutseva Kunksmoori majakesest puu otsas. „Mäletate, kuidas Kunksmoor lindudele hüüdis: minge tagasi, minge tagasi! Juba 1970ndate alguses oskas ta näha ökokatastroofi ja inimtegevuse ohte, mis selleni viivad. Meri on olnud Pervikule väga oluline, on ta ju öelnud, et varasest lapsepõlvest mäletab ta kõige rohkem merd ja liiva, suved veedeti Karepal vanaema juures.