Dementsusega inimese lähedane — küsi abi. Eestis tegutseb juba 32 tugigruppi

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga on viimastel aastatel pikenenud, kuid kahjuks ei ole samaaegselt suurenenud tervena elada jäänud eluiga. Eesti rahvastik vananeb.

Vanus aga on dementsuse olulisim riskitegur.

Dementsus on haigusnähtude kogum, millel on erinevad põhjused, aga mida iseloomustab süvenev vaimse võimekuse kadu, igapäevaoskuste halvenemine, isiksuse muutused, käitumishäired, mis piiravad inimese toimetulekut. Levinum on Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsus, mis on progresseeruv ja pöördumatu haigus, millele tänapäeval puudub ravi.

Alzheimer Europe’i andmetel elas 2018. a. Eestis 22 942 inimest, kellel on dementsus, mis on ligikaudu 1,74% rahvastikust. Prognooside kohaselt 2050. aastaks dementsusega inimeste arv kahekordistub.

Dementsust põhjustava haiguse süvenedes süveneb ka dementsusega inimeste hooldusvajadus, kuid õigeaegsete sekkumiste ja inimliku hoole pakkumisega on võimalik säilitada võimalikult kõrge elukvaliteet nii dementsusega inimestel kui ka nende lähedastel.

Dementsusega inimeste hooldusel osaleb kõige tõenäolisemalt mõni tema lähedastest. Dementsuse süvenedes kasvab ka hoolduskoormus. Dementsusega inimeste lähedastele on aja jooksul välja arendatud erinevaid sekkumisi. Sekkumised on eelkõige mõeldud stressi leevendamiseks. Tugigrupid (ingl k support groups) on nende hulgast vanim, populaarseim ja levinuim.

Tugigruppe on üha enam

Dementsusega inimeste lähedastele mõeldud tugigrupid tegutsevad Eestis alates 2017. aastast. Täna on tegusad 32 tugigruppi erinevates Eesti paikades.

Tugigruppe või toetusgruppe võib kutsuda mitmete erinevate nimedega, mis kirjeldavad grupi olemust: eneseabigrupp (self-help group), tugigrupp (support group), vastastikuse abi grupp (mutual help group), hariduslik tugigrupp (educational support group), psühhosotsiaalne tugigrupp. Sisuliselt täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni — tagavad osalejatele turvalise kohtumis- ja mõistmisruumi, kus saab jagada isiklikke (hooldus)kogemusi, saada juhiseid, kuidas erinevaid haigusega seotud olukordi lahendada ja väljendada oma tundeid.

Tugigrupis käivad inimesed koos vabatahtlikult, neil on ühine mure ning tugigrupist saadakse emotsionaalset abi ja praktilist tuge läbi kogemuste ja teadmiste jagamise. Inimestel on võimalus vahetada informatsiooni, mõtteid ning saada kinnitust, et nende tunded on ootuspärased, samuti aitab grupp toime tulla (võlts)häbitundega.

Toetusgrupis osalejaid seob arusaam probleemist, mistõttu osatakse üksteist paremini aidata, ollakse altimad otsima lahendusi nii enda kui ka teiste jaoks. Aitajad kogevad ka tunnustust teistele liikmetele nõu ja tuge pakkudes, samuti paneb teiste aitamine oma probleeme uue nurga alt nägema. Lisaks on oluline universaalsus — tuntakse, et grupis ei olda oma muredega üksi, sest ka teistel on sarnased mured. Need, kes on tundnud end häbimärgistatuna, leiavad aktsepteerimist, mõistmist ning vastuvõttu grupi poolt, mis mõjub positiivselt inimese enesehinnangule.

Toetusgruppidest on kasu seal osalejatele nii läbi informatiivse aspekti, emotsionaalse kasu ning tulevikuvaate. Toetusgruppide juures on oluline hariduslik tegur ehk uued teadmised ja oskused. Informatiivne tugi sisaldab dementsuse kui haiguse paremat mõistmist, ülevaadet saadaolevatest teenustest ning paranevat võimet probleemidega hakkama saada.

Aja jooksul toetusvajadus muutub

Dementsusega inimeste lähedaste toetusvajadused muutuvad aja jooksul: alguses on segadus (enne diagnoosimist), sellele järgneb kergendustunne (pärast diagnoosimist), lootus (et lähedasel läheb paremaks), seejärel lein (kui jõutakse arusaamale, et häire on püsiv), viha ning lõpuks leppimine.

Teemad, mis tugigruppides esile tulevad, on väga erinevad: alustades dementsuse diagnoosimisest ja ravist lõpetades juriidiliste ning väärikat elu lõppu puudutavate küsimustega. Olulisel kohal on teemana sotsiaalteenused, nende kättesaadavus ja teised abisaamise võimalused, nagu toimetuleku toetamine ja soovitused kodu kohandamiseks.

Erinevates dementsuse teekonna etappides olevate lähedastega kohtumine aitab hooldaja rollis hakkama saamist toetada.

Tugigrupi üheks olulisemaks kasuteguriks on ka teiste aitamine: jagades omavahel kogemusi ja soovitusi, tekib arusaamine, et võimalus olla grupikaaslastele toeks annab vaimset jõudu ka kogemuse jagajale. Tänu sellele on kergem tulevikku vaadata, probleemidele ning lahendustele pikemas perspektiivis mõelda ja seetõttu tullakse ka probleemide lahendamisega paremini toime. Grupis analüüsitakse ka väljapääsmatuid olukordi, vähendatakse negatiivseid emotsioone, moodustuvad sõprussuhted, rajatakse uus sotsiaalne võrgustik, vähendatakse sotsiaalset isolatsiooni, saadakse lootust ning keskendutakse positiivsetele eeskujudele grupis.

Grupiga liitudes tunnevad dementsusega inimese lähedased, et nad on oodatud. Tugigrupiga liitumiseks ei ole vaja muud kui teadmist nende olemasolu ja toimumise kohta https://eludementsusega.ee/sundmused/.