Ühes on nad aga kindlalt sarnased — kõik olid oma majandi inimeste ja kogu Eesti põllumeeste hulgas väga austatud ning hinnatud. Nende sõnal oli kaalu, nende arvamusi oodati ja usaldati. Neil oli elukogemust ja tarkust teha iga järgmine samm just õigel hetkel, kohe kui ajad ning olud seda vähegi võimaldasid. Ükski neist ei keksinud ega vahetanud poolt, vaid astus kindlalt oma rada.