Fosfaadid on asendamatud ühendid luude ehituses, aga osalevad ka paljudes teistes protsessides nii immuunsüsteemi toimimises kui ka vere hüübimises. Paljud rakusisesed signaaliülekanded toimuvad bioloogilistes süsteemides just fosfaatide abil. Samuti on fosfaadid olulised keskkonna õige happesuse tagamisel ning energiaainevahetuse võtmeühend on ka fosfaat (ATP). On teada, et fosfaatide sisaldusest sõltub rakkude ainevahetus, kuid vähe on teada selle kohta, milline on toiduga ekstra juurde söödud fosfaatide pikaajaline mõju.

Ühe hiljuti avaldatud Prantsuse teadlaste uurimistöö andmetel tarbib 2/3 elanikkonnast toiduaineid, milles on lisaainena kasutatud fosfaate ja osal võib summaarne fosfaatide tarbimine ületada ka lubatud päevase piirväärtuse. Uurimistöö tulemused näitasid ka seda, et polüfosfaatide liigse tarbimisega kaasnes säilitusainete, emulgaatorite (sh stearoüüllaktülaat) ja paksendajate (sh karrageen) suurem tarbimine, mille peamised allikad olid topsimagustoidud, pagaritooted ja magusad hommikuhelbed. Kuna fosfaate kasutatakse väga paljudes toiduainetes, peaks mõtlema selliste toiduainete söömise vähendamisele.

Lisaainetena kasutatavad fosfaadid on pea sajaprotsendiliselt ja kiiresti omastuvad ning võivad põhjustada fosfaatide sisalduse tõusu veres (hüperfosfateemia) ja kroonilisi neerukahjustusi. Samas naturaalselt toidus leiduvad fosfaadid on enamasti (> 90%) seotud kujul ning need vabanevad ja imenduvad seedetraktis aeglaselt või pole üldse kättesaadavad (nt fütaatides olevad fosfaadid).